Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts (kuni detsember 2003)
EESTI RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ LIIT (alates jaanuar 2004)
1929. aasta jaanuaris loodi Tallinnas saja asutajaliikme poolt rahvuslike käsitöötraditsioonide edasikestmise toetuseks Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts, mille esimesest protokollist võime lugeda, et tegu oli eelkõige ideelise asutusega.
Peamiseks sihiks seati: “…kodukäsitöö edendamine, oskuste tõstmine, mõtte õhutamine ja selle kasulikkuse selgitamine laiematele kihtidele…”.
Olulisemad ülesanded olid:
• kontaktide loomine käsitööhuvilistega;
• kursuste, loengute, kõnekoosolekute ja näituste ning võistluste korraldamine, auhindade jagamine;
• süvenemine kitsamatesse erialadesse ja instruktorite väljaõpe;
• nõuandekohtade leidmine; kirjanduse väljaandmine.
Rõhutati ka heatasemelise töö vajalikkust, suunati tähelepanu kodukultuurile ja rahvarõivaste kandmisele oma kihelkonna pärandit väärtustades.
Keskseltsi tegevussuundade hulka kuulus ka naiste ja meeste käsitööõpetuse suunamine nii kutse- kui üldhariduskoolides, noorteringide ellukutsumine maakondades.
Esimesse juhatusse valiti haridustegelasi, tuntud käsitööõpetajaid ja seltsitegelasi. Töö laabumiseks ja laiema kandepinna saavutamiseks peeti oluliseks tegevust kohtadel ja juba esimesel aastal avati keskseltsi osakonnad Pärnus, Viljandis, Paides, Tõrvas, Narvas ja Võrus ning nais- ja meeskäsitöö sektsioonid Tallinnas.
1934. aastal võeti keskselts vastu Põhjamaade Kodutööstuse Liidu liikmeks.
Eesti esindus võttis osa kõikidest Põhjamaade Liidu kongressidest ja näitustest.
1936. aastal avati Tallinnas Kodutööstuse Muuseum. Sõjakeerises muuseumikogudest allesjäänu on hoiul Eesti Rahva Muuseumi fondides.
1938. aastal hakkas ilmuma keskseltsi häälekandja: tarbekunsti ja kodukultuuri ajakiri “Kodutööstus”.
Okupatsiooniajal lõpetas selts oma tegevuse ja nagu enamik Eesti Vabariigi ajal edukalt tegutsenud keskseltse, leidis ka Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi idee üheksakümnendate alguses taas toetust.
Keskselts taastati 1992. aasta jaanuaris. Tegevuse aluseks võeti 1929.aastal kinnitatud põhikiri, valiti juhatus, kuhu kuulusid Eevi Astel (Eesti Rahva Muuseum), Silvi Allimann (kombinaat Ars), Ingrid Baumeister (Haridusministeerium), Juhan Kajandu (UKU), Vaike Kotkas (pensionär, varem tegutsenud keskseltsi esindaja), Anu Raud ( Tallinna Kunstiinstituut) ja Liivi Soova (Tallinna Pedagoogiline Instituut). Esimeest esialgu ei valitud, pool aastat juhiti tegevust kollegiaalselt. Alates 1992. sügisest juhtis keskseltsi Liivi Soova. Moodustati toimkonnad: korraldustoimkond, rahvarõivaste, naiste ja meeste käsitöö, kangakudumise ja kodukultuuri toimkond.
Maakondade käsitööühendustest ühinesid keskseltsiga esimesena Haapsalu (Silvi Saarlo), Saaremaa (Jane Mägi) ja Tartu (Tiina Konsen). Nüüdseks on meil liikmed kõikides maakondades. Koostööpartnerid on kõik suuremad muuseumid ja käsitööd õpetavad koolid.
Taastatud on omaaegne Juhtide kool – maakondade käsitööühenduste ja -seltside juhtide õppesüsteem. Esimene Juhtide kooli õppus toimus 1999.aastal Saaremaal. Tänaseni on neid korraldatud igal sügisel, koos arutatakse läbi tegevuse põhisuunad. Alates 1996. aastast korraldatakse igal kevad-suvel erinevas maakonnas ka käsitööpäevi. Alates 2015. aastast annab käsitööliit välja preemiat Maakonna tegu väärtustamaks käsitööseltside ja meistrite tegemisi ning suuremaid ettevõtmisi.
Alates 1998. aastast annab käsitööliit välja esemelist rahvakultuuri väärtustavat aastaauhinda Pärandihoidja.
Aastast 1998 ilmub kaks korda aastas infoleht Teataja. 2011. ja 2012. aastal anti kevadise “Teataja” asendajana välja ajalehe “Postimees” lisaleht “Käsitööleht”.
Käsitööliidu juures tegutseb koostöös Tallinna Rahvaülikooliga koolituskeskus, taastatud on Rahvarõiva Nõuandekoda (MTÜ Rahvarõivas).
Näitused ja konkursid
Taastegutsemise algusaastail olid suuremad näitused Tallinnas Raekoja keldris ja Maarjamäe lossis. Esimene konkurss-näitus ”Rahvuslik käsitöö” korraldati koostöös Eesti Käsitööõpetajate Seltsiga Aita Kullo galeriis. Väiksematele tähtpäeva- ja temaatilistele näitustele järgnes 2000. aastal ulatuslikum projekt ”Rahvakunst meis ja meie ümber” koos samanimelise näitus-konkursiga. Üle-eestiline rahvusliku käsitöö ülevaatenäitus sai teoks 2002. aastal Lillepaviljonis. 2005. aastast tegutseb rahvakunstigalerii Eesti Käsitöö Majas, kus on aastas kuni 25 näitust. Käsitööliit annab alates 2015. aastast välja preemiat Parim näitus tunnustamaks uuenduslike ja innovaatiliste lähenemiste ning lahendustega näitusi meie galeriis.
2014 aastal oli meie suurnäitus OrnaMentaalne Tallinna Kunstihoones meie senise tegevuse üks suuremaid kohalikke projekte.
Olulisemad konkursid
2022 – Püksipaikamise konkurss
2021 – Näputööga nägijaks
2020 – Loome selle suve trendi
2020 – eesti-oma-pits
2019 – Rõõm käsitööst 2
2018 – Rõõm käsitööst
2017 – tulest tulnud
2016 – eesti-keha-kate2
2015 – loomast loodud
2014 – meistrite aasta
2013 – eesti-maa-villane
2012 – taimest tulnud- iidsed kiud uudsed lahendused
2011 – eesti-oma-ehe
2010 – eesti-oma-puu
2009 – eesti-oma-kiri
2008 – eesti-oma-kuub
2008 – Kooliõpilaste käsitöökonkurss Kingitus sõbrale. Koostöös käsitööõpetajate selts AITAga
2007 – eesti-oma-märss
2006 – eesti-mängu-asi
2005 – eesti – keha – kate
2003 – Eesti kingitus
Laadad
Tallinna vanalinnapäevade käsitöölaatadest on välja kasvanud Mardilaat (alates 1997) ja Keskaja Päevad Tallinna vanalinnas (alates 2000, kuni 2007 kandsid Keskaja päevad nimetust Keskaja turg). Rahvakunsti- ja lastelaat lisandus aastal 2002.
Käsitöölaadad toimuvad ka enamikes maakondades, neist populaarsemad on Avinurme Pütilaat, Heimtali käsitöölaat, Viru Nikerdaja jt.
Aastast 2000 on ühe valdkonna laiemaks tutvustamiseks valitud aastateemad. Viimased: 2005 – rahvuslikud pitsid, 2006 – triibuseelik, 2007 – rahvariide pealisrõivas, 2008 – tikkimine, 2009 – kangakudumine, 2010 – puutöö, 2011 – ehe ehe, 2012 – taimest tulnud, 2013 – maavillane 2014 – meistrite aasta, 2015- loomast loodud, 2016- rahvarõivas, 2017 – tulest tulnud, 2018 – ajatus, 2020 – pits, 2021 – käsitöö meeste aasta, 2022–2023 – noorte käsitööaasta pealkasv.
Käsitööliit on Vabaharidusliidu, Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni EVEA liige.
Kuulume rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:
1995 – Põhjamaade Käsitööliit
1994 – Euroopa Rahvakunsti ja Käsitöö Liit
Tänaseks on korraldatud kolm rahvusvahelist konverentsi (1996, 2001, 2011 Ornament- võti maailma) ja Euroopa Rahvakunsti ja Käsitööliidu aastakoosolek 2005. Osaletud liikmesmaade ühisprojektis Ringid vees 2000 – 2001.
Rahvarõivaste tuulutamine
Soomlaste eeskujul alustasime 2015. aastast suvist traditsiooni – Rahvarõivaste tuulutamine ja piknik, mille raames tulevad inimesed mõne tunni jooksul kokku, peavad pikniku, kannavad oma rahvarõivaid ja jagavad kogemusi ning nõuandeid. Sündmust korraldame Kadrioru pargis ning pikniku vormile oleme lisanud ka esinemise noortelt rahvatantsijatelt.