Arengukava

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu arengukava
aastateks 2017 – 2021

 

1. Kutsumus ja kohustus

 

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (edaspidi ERKL) väärtustab, hoiab ja arendab paikkondlikke eripärasid arvestades rahvuslikke käsitöötraditsioone kui kultuurinähtust ja elatusallikat.

 

2. Tulevikupilt

 

Eesti käsitöö on tunnustatud ja mitmekesine kultuurinähtus, mis koondab endas erinevaid omanäolisi valdkondi, on populaarne ja armastatud. Eesti käsitöö on hinnas kui eestlaste identiteedi väljendaja. Eesti käsitöö on eestimaalasele oluline ja võõramaalase silmis eriline. Traditsioonilised käsitööoskused on meie vaimse kultuuripärandi tähtis osa. Selle mõistmiseks, säilitamiseks ja väärtustamiseks rõhutakse tervikule, käsitletakse vaimset ja materiaalset pärandit lahutamatuna koos ning võrdselt.
Eestis on säilinud rikkalik ja mitmekesine paikkondlik käsitöötraditsioon ning käsitöö ei ole jäänud vaid väheste entusiastide huviks. Käsitööoskusi arendatakse pidevalt edasi, tagatud on koolitatud ja motiveeritud järelkasv, traditsioonide edasikandjad. Ajaga kaasas käiv käsitöö on jõudnud paljude eestlasteni, olles igapäevases kasutuses. Käsitööõpetaja elukutse on hinnas ja ühiskonnas väärtustatud.
Käsitöötraditsioone kujundatakse erinevatel eluetappidel, alustades kodust ja koolist, lõpetades nende oskuste pideva arendamise ja täiendamisega.
Käsitööd väärtustatakse kui kultuurinähtust ja elatusallikat ning kui võimalust propageerida rohelist mõtteviisi.
Käsitöötraditsioonide hoidmiseks ja arendamiseks toimib jätkusuutlik organisatsiooniline võrgustik, kuhu on kaasatud nii paikkondlikud keskseltsid kui kõik huvigrupid. ERKL ja paikkondlikud keskseltsid on riiklikult rahastatud, mis tagab nende ülesannete eduka täitmise. ERKL-il ja Eesti käsitöömeistritel on tihedad kontaktid välismaal.

 

3. Hetkeolukorra kirjeldus

 

ERKL-i tugevused

 

Eesti käsitöö juhtimiseks ja arendamiseks on loodud paikkondlik käsitööühenduste ja valdkondlike alaliitude võrgustik. Organisatsioonil on hea maine ja pädev apoliitiline juhtkond. ERKL-i juhatus ja paikkondlikud seltsid on suutnud oma tegevusse kaasata hulgaliselt missioonitundega inimesi, kes on eesti käsitöötraditsioonide kandjateks ja edasiarendajateks. Liikmeskonnas on esindatud erinevad vanusegrupid ning organisatsioonis valitseb toetav sisekliima.
ERKL-il on toimivad motivatsiooni- ja tunnetusviisid käsitöö arendamiseks, populariseerimiseks ja loometegevuse ergutamiseks. Organisatsioon pakub mitmekülgset koolitust ja nõustamist nii oma liikmetele kui käsitööhuvilistele ning korraldab kutseseaduse järgset kutseomistamist ja kutsetunnistuste väljastamist käsitöövaldkonnas. Toimib populaarne konkursisüsteem uute toodete saamiseks. Rahvakunsti- ja käsitöövaldkonna väärtustamiseks antakse välja Pärandihoidja auhinda.
ERKL on usaldusväärne koostööpartner. Loodud on tihe suhtevõrgustik, koostöö riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega, muuseumide, haridusasutustega. Hetkel toimib tihe koostöö Eesti Rahva Muuseumiga, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga, Tallinna Rahvaülikooli, Laulu- ja Tantsupeo SA-ga, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusega, Kutsekvalifikatsiooni SA Kutsekojaga ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate assotsiatsiooniga (EVEA), Eesti Vabaharidusliidu ja Eesti Käsitööõpetajate Seltsiga AITA. ERKL on Põhjamaade Käsitööliidu ja Euroopa Rahvakunsti- ja Käsitöö Föderatsiooni liige.
Vaatamata kogu käsitöövaldkonna tagasihoidlikele materiaalsetele vahenditele on ERKL-i juhtimine (büroo) stabiilselt riiklikult rahastatud. Hooajalised tegevused koos mitmete traditsiooniliste ettevõtmistega on käsitööliikumise selgrooks. Olemasoleva kodulehe ja sotsiaalvõrgustike kaudu suudetakse end välja näidata ja teatavaks teha. Kõik see on loonud eeldused vaimse pärandi säilimiseks ja edasikestmiseks.

 

ERKL-i nõrkused

 

Peamiseks nõrkuseks on paikkondlike organisatsioonide pideva rahastuse puudumine. Eriti paikkondlikul tasandil ei ole piisavalt survestatud riiklikke institutsioone rahastuse suurendamiseks. Võrreldes teiste rahvakultuuri valdkondade esindusorganisatsioonidega on käsitöö jäänud tagaplaanile. Rahastuse vähesusest tulenevalt puuduvad paikkondlikud palgalised töökohad sealsetele koordinaatoritele, mistõttu kannatab peaasjalikult organisatsiooni jätkusuutlikkus ja ERKL-i eesmärkide laiapõhjalisem elluviimine.

Käsitööliikumise sisemise nõrkusena võib välja tuua tagasihoidliku koostöö ja infovahetuse osas paikkondades. Vajaka jääb reklaamist, et jõuda iga huviliseni. Paikkonna infopunktid ei ole soovitud tasemel käivitunud, teabe edastamiseks ei jätku piisavalt vahendeid. Käsitöö propageerimiseks ei ole ERKL-il avalikkuses levitatavat väljaannet, avaliku elu tegelasi ei ole piisavalt kaasatud ERKL-i tegevusse.
Puudub koostöö kunsti- ja käsitöö huvikoolidega. Ei ole loodud noorteorganisatsiooni.
Käsitöö ei ole pelgalt kultuurinähtus, vaid ka elatusallikas. Viimastel aastatel hoogu võtnud tegevus väikeettevõtjate toetamiseks pole andnud veel soovitud tulemusi.

 

Väliskeskkonnast tulenevad võimalused

 

Eestlaste eneseteadvus ja identiteet on tugev millest annab tõestust laulu- ja tantsupidude traditsiooni elujõulisus ning tahe kanda oma paikkonna rahvarõivaid. See loob omakorda soodsa keskkonna eesti käsitöö väärtustamiseks ja levikuks.
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused väärtustavad rahvuslikku käsitööd, kasutades seda oma interjöörides ja ametlikes kingitustes.
Hoogustuv elukestev õppimine võimaldab käsitööl oma kandepinda laiendada nii hobitegevuse kui elatusallikana. Viimane pakub eriti häid võimalusi maapiirkondade inimestele, lastega koju jäävatele emadele, eakatele ja erivajadustega inimestele. Õppekavade uuendamine pakub võimalusi käsitöötundide mitmekesistamiseks üldhariduskoolides, kutseõppes ja õpetajate täiendkoolituses. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna õppekavaarenduse tulemusena koolitatakse kõigis traditsioonilistes käsitöösuundades uurijaid, meistreid ja ettevõtjaid.
Käsitöö, kodundus ja tööõpetus on Tallinna Ülikoolis taas populaarsed erialad.
Maalähedase ja loodusliku eluviisi levik suurendab tradistiooniliste käsitööoskuste juurde tagasipöördumist. Ühiskonnas on tugevnemas keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamine ja taaskasutusmõtteviisi juurdumine. Hoogustuv siseturismi areng ja turistide profiili muutumine on toonud kaasa eriliste ja vahetute elamuste otsimise, mis omakorda suurendab nõudlust omanäoliste ja paikkondlikku identiteeti kandvate toodete ja teenuste järele.

 

Väliskeskkonnast tulenevad ohud

 

Kuna pealekasvav põlvkond tihti ei väärtusta füüsilist tööd ning madala sündimuse tõttu on lähiaastatel kooliteed alustavate noorte hulk märgatavalt vähenemas, on tõsine oht käsitööliikumise elujõulisusele järelkasvu puudumine.
Üleilmastumine ja tarbijate vähene teadlikkus on löönud teatud väärtushinnangud ühiskonnas paigast ära. Endiselt on suureks probleemiks odava masstoodangu pealetung, mida tihti pakutakse eesti rahvusliku käsitööna. Masstoodangus on märgata ohtlikku tendentsi rahvusmustrite üleekspluateerimisel.
Linnastumine ja omakultuurist võõrandumine loob olukorra, kus paikkonna traditsioonilisele käsitööle ja sellega seotud väärtustele ei pöörata piisavalt tähelepanu, et tagada jätkusuutlik areng.
Käsitöö arengule seab piire riiklike ja kohalike toetusmehhanismide, stabiilse tegevustoetuse puudumine paikkondades. Riigi regionaalpoliitika on puudulik, käsitööd ei väärtustata piisavalt kui kultuurinähtust, elustiili ja võimalikku elatusallikat.

 

4. Strateegilised eesmärgid

 

EESMÄRK 1.

 

ERKL on hästitoimiv organisatsioon, mille võrgustik koosneb paikkondlikest keskseltsidest, käsitöökeskustest ja valdkondi esindavatest alaliitudest. Igas paikkonnas toimib infopunkt.

 

Kindel struktuur, ladus koostöö

 

Mõõdikud:
• paikkondlike keskseltside arv
• käsitöökeskuste arv
• alaliitude arv
• paikkondlike infopunktide arv
• toimivad andmebaasid (liikmed, toetajaliikmed, käsitööettevõtjad, alaliidud, koostööpartnerid)
• käsitöökonsulentide arv

 

Olulisemad tegevused:
• Jätkusuutliku võrgustiku hoidmine, organisatsiooni põhiväärtuste mõtestamise ja arendamise kaudu.
• Paikkondlike keskseltside loomine ja toetamine.
• Käsitöökeskuste loomine ja toetamine.
• Alaliitude loomine ja toetamine.
• Paikkondlike infopunktide tegevuse hoogustamine.
• Korrastatud ja toimiva käsitöövaldkonna andmebaasi olemasolu tagamine.
• Teabepäevade korraldamine paikkondades.
• Käsitöökonsulentide süsteemi loomine ja väljaõpe

 

EESMÄRK 2.

 

ERKL on oma valdkonna tuntud ja tunnustatud institutsioon Eestis ja Euroopas.

 

Meil on palju sõpru, oleme nähtavad

 

Mõõdikud:
• kuulumine valdkonnaga seotud olulistesse ühendustesse Eestis ja Euroopas, osalemine juhtorganite töös
• koostööpartnerite arv
• koostöölepingute arv
• süsteem enda nähtavaks tegemiseks, meediaplaani olemasolu
• toetav meediakajastus – ERKL-i tegevust kajastavad saated, ilmunud artiklid

 

Olulisemad tegevused:
• Jätkusuutliku koostöö tugevdamine Eestis ja Euroopas.
• Ühistegevused koostööpartneritega.
• Visuaalse identiteedi kujundamine, logo tutvustamine.
• Logo kasutamise õiguste täiendamine ja kontroll.
• ERKL-i tegevuse kajastamine eesti- ja ingliskeelsel kodulehel ja suhtlusvõrgustikes.
• Reklaammaterjalide ja infolehe Teataja kirjastamine.
• Koostöö ajakirjaga Käsitöö.
• Ettevõtmiste laiem propageerimine meedia ja väljaannete kaudu.
• Meediaplaani koostamine, olulisemate ettevõtmiste pidev kajastamine meedias.

 

EESMÄRK 3.

 

Rahvusliku käsitöö säilimine on tagatud elukestva õppe, järelkasvu toetamise ja mitmekesise koolitustegevuse kaudu.

 

Õppida on mõnus, see viib asja edasi

 

Mõõdikud:
• erinevatele sihtgruppidele (paikkondlike keskseltside ja alaliitude juhid, meistrid, huvilised, õpetajad) suunatud koolituste arv
• koolitustel osalenute arv
• kutsekeskuste arv
• kutsestandardite arv
• väljaantud kutsetunnistuste arv
• õppekirjandus (loengukonspektid, kursusematerjalid)

 

Olulisemad tegevused.
• Pakkuda organisatsioonisisest koolitust ─ Juhtide kool ja õppereisid.
• Täiendkoolitused käsitööühenduste juhtidele, meistritele, huvilistele ning õpetajatele.
• Koostöö huvi- ja üldharidus-, kutseõppe- ja kõrgkoolidega ning käsitööõpetajate ning tööõpetajate seltsidega. Ühisosa leidmine ja koolitusprogrammide koostamine.
• Pakkuda lastele võimalusi käsitööga tegeleda- meistrikojad laatadel ja väljanäitustel, suvekursused jne.
• Mitmekesiste õpetamisvormide kasutamine- suvekool, meistriõpe, kursused, käsitöölaager jne.
• Vaimse pärandi säilitamiseks võtta kõrgendatud tähelepanu alla hääbuvad käsitöötehnikad ja hoida pidevat sidet valdkonna meistritega.
• Meistrite kaasamine üldhariduskoolide käsitöötundidesse.
• Laiapõhjalise koolituse korraldamine väikeettevõtjatele.
• Hoida töös jätkusuutlik süsteem koolitustegevuse teavitamiseks- info üleval kodulehel, teabeleht, elektrooniline teavitamine; teavitamine suhtlusvõrgustike kaudu.
• Motiveerida inimesi taotlema meistritunnistust (rahvakunsti- ja käsitöömeister I-V).
• Luua uusi kutsestandardeid.
• Korraldada regulaarselt eksamisessioone kutsehariduskeskustes ja ühildatud eksameid kutse- ja kõrgkoolides.
• Teavitada käsitöövaldkonda õpetavaid kutseõppeasutusi ja kõrgkoole võimalusest saada kutseeksamikeskusteks ning pakkuda nende koolide lõpetajatele võimalust omandada rahvakunsti- ja käsitöömeistri vastava taseme kutsetunnistus koos kooli lõpetamisega.
• Uute koolitusprogrammide leidmine ja rakendamine Euroopa Liidu struktuurfondide toetusel.
• Rahvusvaheliste seminaride/konverentside korraldamine Eestis ja osalemine rahvusvahelistel ettevõtmistel.

 

EESMÄRK 4.

 

Traditsioonide ja järjepidevuse väärtustamise, tegijate tunnustamise ja tegevuse mitmekesistamise kaudu on säilinud elujõuline rahvuslik käsitöö. Käsitööalased ettevõtmised on saavutanud ühiskonnas laia tuntuse.

 

Koos tehtud, hästi tehtud

 

Mõõdikud:

• vaimse pärandi (erinevate käsitöötehnikate) kaardistus paikkondade kaupa
• Pärandihoidja auhinnad
• erinevate stipendiaatide hulk
• mardilaada ja keskaja päevade toimumine
• paikkondlike käsitöölaatade arv
• käsitöönäituste arv
• aastateemaga seotud ettevõtmiste arv
• iga-aastased käsitööpäevad
• käsitöö populariseerimisele ja uute toodete väljatöötamisele suunatud konkursside arv, osalejate arv
• avaldatud trükiste arv

 

Olulisemad tegevused:
• Rahvusliku elulaadi ja traditsioonide hoidmine ja säilitamine keskaja päevade ja mardilaada traditsiooni kaudu.
• Vaimse pärandi väärtustamine, kaardistamine ja laiemale üldsusele tutvustamine.
• Pärandihoidja auhinna väljaandmine, statuudi muutmine vastavalt vajadusele;
• Käsitööstipendiumi väljaandmine Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu fondist. mis tegutseb SA Eesti Rahvuskultuuri Fondi raames. Eesmärgiks säilitada ja kasvatada fondi vahendeid stipendiumide iga-aastaseks väljaandmiseks.
• Lühi- ja pikaajaliste stipendiumide väljaandmine nii meistritele kui ka õpilastele- käsitöövaldkonna edendamiseks, traditsiooniliste käsitöötehnikate omandamiseks.
• Rahvakunstilaatade korraldamine erinevates paikkondades.
• Paikkondlike, üle-eestiliste ja rahvusvaheliste rahvakunstinäituste korraldamine.
• Käsitöö eri valdkondade laiaulatuslik propageerimine aastateemade kaudu.
• Rahvarõivaste valmistamise ja kandmise traditsiooni hoidmine ja edendamine.
• Pidev eriteemaliste käsitöökonkursside korraldamine täiskasvanutele, noortele ja lastele nii uute toodete kui ideede saamiseks.
• Paikkondlike käsitöötraditsioonide tutvustamine käsitööpäevade kaudu;
• Eesti ja Euroopa käsitöömeistrite omavaheliste kontaktide tihendamine ja ühistegevuse korraldamine.
• Aastateemade ja konkurssidega seotud kirjastustegevuse korraldamine

 

EESMÄRK 5.

 

Eestlane väärtustab ja oskab tähele panna unikaalset eesti käsitööd, mis on üheks eestluse identiteedi aluseks.

 

Oma on armas

 

Mõõdikud:
• unikaalsete käsitööesemete tunnustamine ja tutvustamine meie kanalite kaudu
• tootearenduspreemiate arv
• konkursside võidutööde jõudmine käsitööturule
• käsitööliidu poolt tunnustatud käsitööpoodide ja avatud meistrikodade arv
• ERKL-i toetajaliikmete (väikeettevõtjate) arv

 

Olulisemad tegevused:
• Tootearenduspreemiad uue toodangu käsitööturule toomiseks.
• Toetada käsitööpoodide ja avatud meistrikodade loomist.
• Väikeettevõtjate ja avatud meistrikodade kaardistamine ning tutvustamine erinevate ettevõtmiste kaudu (ring ümber käsitöö jne.).
• Uue käsitöötoodangu tutvustamine meedia vahendusel.
• Otsida uusi turgusid Eestis ja Euroopas ning pakkuda huvilistele otsekontakte ERKL-i kaudu.
• Ettevõtlusfoorum.
• Parimate toodete tunnustamine keskaja päevadel ja mardilaadal.
• Aasta parima käsitöönäituse väljaselgitamine.
• Kontaktmessidel osalemine.