Helmestega tikitud vöö või lahttasku

05/10/2019

10:00 - 16:00

Helmevöö

Allikas: ERM A 446:1321

 

 

Lahttasku

Allikas: ERM A 113:57

Pildid illustreerivad.

 

 

 

 

 

Koht: Allikamaja Koolituskeskus, Lühike jalg 6a Tallinn

Aeg: 2019/2020

05. oktoober kell 10.00 – 16.00 ja 07. märts kell 10.00 – 13.00

Maht: 12 a/h        

Hind: 73 €, lisanduvad materjalid

Koolitaja: Ülli Kont

 

Kursusel valmib helmestega tikitud lahttasku tikand või vöö tikand.                           

 

Lahttasku õmblemine on  eraldi kursus.

Samuti vöö nahast välja lõikamine, valmistamine ning tikandi ja vöö kokku panemine on eraldi kursus.

 

Registreerumisel märkida mida soovite tikkida:

vöö (info vööde kohta, millede seast sobiv valida, saadame aegsasti registreerujatele),

või lahttasku (lisada konkreetse lahttasku allika number või pilt näidistaskust).

Kellel soov valmistada rahvuslikel ainetel igapäevaste rõivaste juurde vöö või lahttasku, palume registreerumisel märkida ning Teid huvitav mustrinäidis saata.

 

Esimesel kohtumisel tutvutakse helmestikandi ajaloolise taustaga, räägitakse alusmaterjalidest, tikkimisvõtetest, helmetest, mustritest, kuidas mustrit mahajoonistada. Esmalt valmib tööproov, seejärel alustatakse suure tööga. Räägitakse lahttaskutest: ajalooline taust, tasku tüübid, kasutatud materjalid, lõiked, kaunistused, paelad sidumiseks.

Teisel kohtumisel vaadatakse üle valminud tikandid, lõpetatakse tööd ja räägitakse edasistest sammudest.

 

Kaasa võtta:  käärid, niidid, nõelad (helmestega tikkijatel kindlasti spetsiaalne helmenõel). Mustrile vastavad helmed (eelnevalt juhendajaga kokku lepitud).

 

Lugemissoovitus

Lahttaskutest  Eevi Asteli raamatu vahendusel  Taskud vööle, kotid kätte..

„Levinuim kotitüüp on lahttaskud, kus kanti mida vaja. Mandril rohkem esemeid, seal taskud ka suuremad. Neid nimetati vastavalt otstarbele, materjalile, kujule, kaunistusele ja kandmisviisile.

Lahttaskute valmistamis-ja kandmisviis on paikkonniti erinev.

Riidest taskuid kaunistati helmestikandiga, aplikatsioonidega, lõngatikandiga, õmmeldi ühest riidest või riidelappidest.

Lahttaskuid kanti harilikult paremal poolel seeliku all või peal. Seeliku peal kanti Lääne-Saaremaal, kus need olid ka rikkalikult kaunistatud. Mujal kanti enamasti seeliku all kinnisi (kördiaugu) kohal.

On viiteid, et ilusamaid lahttaskuid kanti seeliku peal ka mujal (Karja, Tori, Viru-Nigula, Viru-Jaagupi).

Mandrialalt on teada vähem helmestikandiga taskuid.

 

Helmevöödest  raamatu „Eesti vööd“ Eevi Astel vahendusel:

“Helmeid kutsuti rahvapäraselt ka kudrused, pärlid. Helmevöid kandsid üksnes mehed (algul pikk-kuub ja kasukas, hiljem palitu) ja seda pidulikel puhkudel. Neid kanti nii rahvarõivaga kui ka linnamoeliste rõivastega kuni 20.saj alguseni. Helmevöid peeti jõukuse ja uhkuse tunnuseks, neid kandsid ennekõike noored mehed. Nende kandmisest on andmeid peaaegu kogu Eesti mandrialalt.

Sageli kinkis pruut helmevöö peiule pulmadeks, nii tikiti ka aastaarv ja nimetähed vöö tikandisse. Vööde laius on erinev, ulatudes 4-9 cm-ni, lisandiks vööle on erinevad pandlad”..

 

HELMEVÖÖDE kohta on võimalik lugeda Ülli Kont artiklit
Studia Vernacula 2014 nr 5 “Käegakatsutav” lk 94.

 

Koolitajast:

Õppinud Tallinna 4. Tehnikakoolis naiste ja laste üleriiete rätsepaks, lõpetanud Räpina Kõrgema Aianduskooli 1988. a haljastusspetsialistina, töötanud Rakvere linnas linnaaednikuna. Lõpetanud 2008. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili õppekaval ning 2013. aastal kaitsnud samas magistritöö pärandtehnoloogia erialal. 2007. aastast praeguseni töötab Pärnu Muuseumis peavarahoidjana.