Nõelakoja valmistamine

19/01/2020

11:30 - 16:00

Koht: Allikamaja

Koolituskeskus, Lühike jalg 6a Tallinn

Aeg: 19. jaanuar 2020 kell 11.30 – 16.00

Maht: 5 a/h

Hind: 40 €

Koolitaja: Monika Hint

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Foto: M. Hint

 

 

Nõel vajab kaitset ilma eest ja ilm vajab kaitset nõela eest.

 

 

Kaasa võtta midagi ei ole vaja,

tööks vajamineva materjali eest tasuda kohapeal juhendajale 3€.

 

Nõelakojad on tänapäeval nii praktilised aksessuaarid, kui loodusmaterjalist valmistatud kaunid ehted. Koja sisse, vildi või kanga külge, saab kinnitada luust ja metallist nõelu ja nii on mugav neid kaasas kanda käsitööringides, koolitustel või laatadel.

Materjalideks on põdraluu, vilt, 1 mm nahaniit ja metallrõngas. Rõnga võib valmistada ka luust. Nõelakoda on värvitud taimedega, nt sibulakoored, indigo, kaselehed, võõrasemad, raudürt jms.

 

 

Eesti arheoloogilistelt väljakaevamistelt on leitud koonusekujulisi, torujaid luust esemeid, mida on nimetatud nõelakodadeks Otepää, Pada, Siksali, Viljandi, Lõhavere, Varbola ja Tooste leiukohtadelt pärinevad treimistunnustega esemed on tõenäoliselt keskajast.

I. Manninen kirjutab raamatus, Eesti rahvariiete ajalugu, et 16. saj olid Liivimaal vööl rippuvad vasktuppedega nõelakojad laialt kasutusel ja maapõues võib neid tõenäoliselt veel palju peidus olla, „see on üldrahvateadusliku tähendusega objekt, mis kuulub põhjarahvastele ümber maakera. Tunneme praegu seesugust nõelakoda laplastel, samojeedidel, giljakkidel, tunguusidel, manguunidel ja veel mõnedel väikestel hõimudel kauges idas ning eskimotel“.

Meie naabrite, soomlaste ja rootslaste seas olid levinud samuti vasest, sarvest või luust nõelakojad ning need pärinevad juba eelajaloolisest ajast.
Saamide nõelakojad on valmistatud põhjapõdra sarvest või sääreluust ja sellise traditsioonilise tarbeeseme tootmine on sellel rahval au sees veel tänapäevalgi Soomes, Inari ametikoolis, kus on võimalik õppida muuhulgas ka naha-, luu- ja sarvetööd, on loodud tingimused traditsiooniliste tehnikate ja töövõtete õppimiseks, sealhulgas on noortel võimalus ka vanadelt esemetelt saadud inspiratsiooni abil arendada uusi tooteid.

 

Juhendaja Monika Hint

on uurinud luutöötlemistehnoloogiat magistriõpingutel TÜ Viljandi kultuuriakadeemia Pärandtehnoloogia magistriõppes. Magistritööst: Luust esemed: toormaterjal, töötlemistehnoloogiad ja tootearendus arenes ettevõte, kus valmistatakse luust ja nahast esemeid ning eksperimenteeritakse tehnoloogiate ning materjalidega (nt ainult tule ja veega luutöötlemine). Luumaterjali kui jääkmaterjali ärakasutamine, annab võimaluse toota käsitööturule inimsõbralikke, vägevaid ja vastupidavaid esemeid. See on viis austada esivanemaid, nende säästlikku elu- ja mõtteviisi.