Etnowerk on Eestis loodud käsitöökudumite kaubamärk – rahvarõivastest inspireeritud rõivad on täis emotsioone ja külluslikku ilu. Etnowerk külluslikud kudumid on 100% villased ja käsitsi valmistatud.

Liina ja Annika valmistasid esimesed etnokudumid 2013. aastal Viljandis rahvusvahelise kampsunikonverentsi moeetendusele. Etnowerk loodi 2017. aastal. Igal suvel õpetavad nad rahvusvahelises käsitöölaagris Craft Camp rahvuslikku käsitööd, osalevad regulaarselt disainiturgidel ning Mardilaadal Unibet Arenal.

“Vildirooside valmistamine sai alguse juba 2005 aastal, kui klient soovis villase kostüümi reväärile kaunistust. Võtsin kostüümi kangast riba ja proovisin sellest midagi vormida,” kirjeldab Katre vildist rooside sündi. “Kastsetused lõppesid, kui saavutasin sellise roosi kuju, nagu tänaseni kasutan. Ja aasta on 2022, seega olen vildiroosinud juba 17 aastat. 2006. aastal valmisid esimesed vildiroosidega kotid, 2022 lõin villastest mööblivildi kangajääkidest rõivakollektsiooni “Höbevillane” Estoninan Fashion Festivali OmaMood filmile.

Katre kasutab roose kottidel, ehetel ja  eraldi ehtena.

Eve tegi esimesed seinavaiba katsetused juba 2004. aastal. Peagi rakendas neil lõiketehnikat, mida võib nimetada ka autoritehnikaks. Paljud vaibad sai loodud oma kodukarjas Kihnu maalammaste villast. Ta on kasutanud kujundeid kaljumaalingutelt ja -joonistelt, mis pärinevad läbi aegade erinevatest paikkondadest.

Eva-Liisa Kriis on õppinud Eesti Kunstiakadeemias tekstiildisaini. Ta on koolitaja, õppejõud ja kangakudumisentusiast. Eva-Liisa asutas Eesti esimese ja seni ainukese kangastelgede muuseumi. Alates 2018. aastast tegutseb kangastelgede muuseum Vändras. Samas hoones korraldab Eva-Liisa ka kangakudumise koolitusi, mis kannab nime Iida Käsitöökool.

Tootegrupp “Ree” on sari käsitsi kangastelgedel kootud sallidest. Kõik materjalid, mida Eva-Liisa kudumisel kasutab, on naturaalsed. Sallide kudumisel on kasutatud erinevaid siduseid erinevate pindade tegemiseks.

OÜ Puuhabe on väike pereettevõte, mis o​n loodud 2005. aastal ja valmistab looduslikest materjalidest mööblit ja käsitööd. Osaühing sai nimeks Puuhabe, sest samanimeline samblik kasvab vaid eriti puhtas keskkonnas. Oma klientidele pakub Puuhabe kvaliteetseid ja keskkonnasõbralikke tooteid.

Käsitööna valminud kangastelgedel kootud kodutekstiilid ja aksessuaarid – linikud, kotid, padjad, pleedid, vaibad. Lisaks valmivad tootegrupid “Murd”, “Triibik” ja “Koekiri”. Iga tootegrupp valmib kindla tehnika või materjalikasutuse järgi. Selliste tootegrupi nimed järgi tutvustatakse ka minu tooteid Eesti Rahva Muuseumi poes ja SA Eesti Vabaõhumuuseumi poes.

Kõik tooted valmivad ainueksemplarina ja on autorilooming.

„Nõeltehnika, mu arm!

Olen oma peres juba mitmendat põlve käsitööline. Minu armastuseks materjalide seas on aga kujunenud vill ning muinasaegsetest käsitöötehnikatest on mind lummanud just nõeltehnika. Tegemist on ühe vanima tekstiili valmistamise tehnikaga, kus ühe nõela ja lõnga abil loodud aasade vahel põimides tekib hargnematu pinnaga ese.

Tänaseks toimetan siinsamas Uuri külas Lahemaa pärimuskoja perenaisena ja kasvatame muude tegevuste kõrval ka villalambaid. Olen suutnud villa- ja nõelumise pisikut edasi anda erinevatel kursustel, laagrites ja õpitubades. Minu poolt valmistatud esemed on kõik aga eranditult valmistatud minu enda lammaste villast kedratud nõeltehnika lõngast.

Nõeltehnika pole kindlasti käsitöötehnika, kus rõhuda esemete suurele kogusele, vaid protsessile ja just seda ma teha soovin.“

Koordikamber valmistab käsitööna loodussõbralikke luust, nahast ja sarvest esemeid.

Loodusliku jääkmaterjali ärakasutamine on viis austada meie esivanemaid ja nende säästlikku mõtteviisi.

Luumaterjali juures köidab Monika Hinti selle plastilisus, looduslik toon ja vormi ilu. Vanade tehnoloogiate tundma õppimine aitab materjali tunnetada ja säästlikult ning mõtestatult kasutada. Selleks, et säilitada esemete naturaalsust, kasutan detailide valmistamise juures tule-vee-päikese meetodit, st kuumutamist, veetrumlis puhastamist, lihvimist ning päikeses pleegitamist-tuulutamist. Inspiratsiooni tegemisteks on meister saanud arheoloogilistelt leidudelt ja naaberrahvastelt, kuid kõige rohkem annab ideid materjali oma vormi täiuslikkus, mida võib nimetada ka looduse disainiks.

Peidunööbitehnika on Katre Arula autoritehnika, mis peidab endas mitmete kangakihtide vahele käsitsi õmmeldud nööpe ja vildidetaile, moodustades sõlemotiive ja pärlikeesid. Tehnika on inspireeritud Setu ehetest. Iga peidunööbitehnikaga kaunistatud toode on eriilmeline ja isikupärane, nende loomiseks on kulunud palju aega ja hoolt.

Kango Tekstiili tooted on mõeldud inimestele, kes hindavad põhjamaist disaini ja naturaalseid materjale. Kogu meie looming valmib ainueksemplaridena või piiratud kogustes.

Lelusid meisterdada on elustiil –  seda ei saa teha paha tujuga ega vihutsi. Nii et ma olen siis heatujuga.

FeltMilli kaubamärgi all valmivad kvaliteetsed ja omanäolised vildist tooted, kõik käsitööna.

Vildiateljee asub Kalamajas.

Ettevõte on tegevuse lõpetanud.

Eesti maalamba- ja alpakavillast lastekudumid.

Villapai kudumid valmivad kõik põhiliselt käsitsi – vestid ja kleidid ringvarrastel ja sokid ning kindad viie vardaga kududes. Ainult kampsunite ja kombinesoonide puhul võtame toote hinna madalamaks hoidmise jaoks vahel abiks käsikudumismasinad, samal ajal võtavad meie kudujad kraede ja nööbiliistude tegemiseks ikkagi vardad välja.
Maalammas on kaitse alla võetud Eesti lambatõug. Eesti maalambal on säilinud pehme alusvill, mis imab enda sisse lanoliini ega lase seetõttu pealsikarval nii takuseks ja karedaks minna. Villa pehmust aitab säilitada ka õige töötlemine – aeglastel ketrusmasinatel “kammitakse” vill siidjaks, pehmeks ja ihusõbralikuks lõngaks.  Maalamba villa värvigamma on valgest kuni süsimustani, mille vahele jäävad pruunikad ja hallikad toonid.

OÜ Kodukäsitöö loodi 1994. a.

Osaühistu „Kodukäsitöö“ tegutses aastast 1927 kuni Nõukogude perioodi alguseni. Viimane tegi koostööd Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsiga – koos valmistati rahvuslikku käsitööd ja korraldati näitusi.

Kodukäsitöö tegevusalad:

• rahvusliku käsitöö müük
• rahvarõivaste ja rahvuslike rõivaste valmistamine
• meistrikodade, õpitubade ja näituste korraldamine

Angelika kollektsiooni kuulub üle 100 Eesti rahvarõivaste kaunistamiseks kasutatud rekonstrueeritud niplispitsi. Pitsi valmistamise materjalideks on kasutatud linast ja metallniiti. Angelikal kaitses 2015 aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias magistritööd teemal Metallniplispitside levik Eesti rahvarõivastel 18.-19. sajandil Eesti Rahva Muuseumi kogude põhjal, nende kasutamise otstarve ja pitside rekonstrueerimine. Angelika lemmikmaterjaliks on siiski jäänud linane niit. Vanade pitside rekonstrueerimine on vahel paras väljakutse, sest me ei suuda mõelda täpselt nii nagu mõtlesid vanad meistrid. Meie ajame praegu taga täiuslikkust, mis omakorda pärsib loovise arengut. Siiski pakuvad vanad pitsid tõelisi väljakutseid! Enamus pitse valmibki tellimusena, sahtlisse või kappi ma neid valmis ei tee. Kui vajad oma rahvarõivastele, näiteks tanule, käistele või põllele, pitsi, sisi võta julgesti ühendust!

Märki kandvaid tooteid hetkel ei valmistata.

Ettevõte on tegevuse lõpetanud.

OÜ Schenkenberg on asutatud 2005. aastal eesmärgiga toota eestipäraseid hõbeehteid, koopiaid esemetest Eesti muuseumides ja erakollektsioonides, propageerides sellega Eesti endisaegset ehtekunsti ja ehtekultuuri, tutvustades seda eestlastele ja turistidele. Sellega püüame kehutada ka tolleaegset elustiili, tutvustada Eesti ajalugu ja arheoloogiat. Ehete koopiaid valmistame „kadunud vaha“ meetodil, mis on puhtakujuline käsitöö. Ülejäänud OÜ Schenkenberg ehted on mitmesuguste hõbesepa oskuste ning Eesti rahvakunsti traditsioonide kasutamise tulemusel loodud originaalehted.

Minu pitsitööd on näitusena rännanud paljudesse Euroopa riikidesse ja kaugemale. Eriline side on mul Jaapaniga, kus minu pikaajalise töö põhjal on välja antud värvilise seto pitsi raamat.
Tänaseks on mul kõrgema kategooria käsitöömeistri kutsetunnistus tekstiilialal.