Märk OMA omanikud

 
 

Märk OMA tähistab Eesti loodusest pärit eetiliselt kogutud ja töödeldud materjali.

 
Märgi OMA eesmärk on:

 

  • toetada kohalike loodusmaterjalide eetilise kasutamise ja väärindamise kaudu kestlikku eluviisi;
  • julgustada loojaid ja tarbijaid jälgima teadlikult materjali elukaart ja selle kestel tehtud valikuid;
  • suunata tarbijaid nende tarbimisvalikutel toetama kohalikku loodust, pärandit ja meistreid.
 
Märki OMA kandev loodusmaterjal on:

 

  • Eestis kasvanud või siit pärit;
  • kasvatatud, kogutud ja töödeldud eetiliselt kultuuri- ja looduspärandit hoides;
  • jälgitava päritolu ja elukaarega.

Palun kliki pildil, et näha seda suuremalt.

Lahemaa pärimuskoda. Liis Burk

Märk OMA kohaliku lambavilla kasutamise eest

Meie karjas kasvavad valdavalt Eesti põlistõud – kihnu maalammas ja eesti maalammas. Lisaks on segaverelisi lambaid segatud rootsi ja gotlandi peenvillalammastega.
Villalambaid tuleb pügada kaks korda aastas. Pügamisel sorteerime villa lammaste kaupa ning otsustame, milliseid omavahel segada ja kellede villast lasta teha eraldi lõnga või kraasvilla.
Valmis lõngast (mis töödeldakse meile Muru Villavabrikus)  valmistame valdavalt arhailises nõeltehnikas esemeid, millele on omistatud ka Tunnustatud Eesti Käsitöö märk Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu poolt. Samuti müüme oma lammaste villast saadud lõnga ja kraasvilla edasi teistele käsitöölistele.
Meie talu jaoks on olulisel kohal ka lambakasvatuse tutvustamine kõikidele huvilistele. Talukülastuste käigus külastame ka meie lambakarja, inimesed saavad lambaid neile lubatud toiduga toita, neid paitada ja kallistada. Osa lambavillast jätame lõngaks töötlemiselt kõrvale ja näitame sellega külalistele, kuidas lambavilla töödelda käsitsi ning mis on erinevad etapid ning võimalused lõnga valmistamiseks.

Palun kliki pildil, et näha seda suuremalt.

Imbi Jäetma Lahemaalammas FIE

Märk OMA kohaliku lamba- ja koeravilla kasutamise eest

Uuri külas Pärlijõe käärus asuv Sae talu on üks vanimaid põlistalusid Lahemaal. Siin elavad
lahemaalambad.
Eesti maalamba lugu on pikk: aastatuhandeid inimese kõrval elades on nad teda riietanud ja
toitnud. Põhja lühisabalammaste hulka kuuluv eesti maalammas on väheldast kasvu ja visa,
mitmevärvilise ning mitmekihilise villaga usin muru- ja võsapügaja. Ta sobib siinsetesse oludesse
ja elukooslustesse. Meie pärandmaastikud on kujunenud inimtegevuse ja looduse koosmõjul ning
lammastel on selles oluline osa.
Lahemaalamba lugu algas 2003. aastal, kui alustasime maalambaotsinguid Eesti äärealadel ja
saartel ning tõime oma tallu esimesed kaks utte.
Eesti maalammas tunnistati tõuks 15.03.2022. Tõunimega eesti maatõugu lammas, lüh. EML.
Kust on tulnud vill meie rahvariideseeliku ja -kuue tarbeks?
Kust meie sukad-sokid-käpikud? Lahemaalammas teab!

Palun kliki pildil, et näha seda suuremalt.

Wile Alpakafarm

Märk OMA kohaliku alpakavilla kasutamise eest

Wile alpakafarm kasvatab alpakasid looma arvestaval viisil, tagades neile loomulikud elutingimused – loomad elavad karjas, pääsevad iga päev karjamaale ja õhtul metsloomade eest tallidesse varju. Villa pügamine toimub kevadel, kohe kui ilmad soojenevad. Kuumade suveilmadega on loomal kasukata mõnusam ja varakevadel pügatud loomadele jõuab sügiseks soe kasukas selga kasvada. Pügamisel on oluline looma heaolu – eesmärk on pügada võimalikult kiiresti, kuid ettevaatlikult, looma kahjustamata.

Alpakavilla on 22 erinevas toonis, kusjuures iga toon sorteeritakse eraldi. Alpakavill ei sisalda lanoliini, seetõttu on puhastamine keskkonnasäästlik ja toimub villapuhastusmasinaga, mis eemaldab villast tolmu ja heinasodi ilma kemikaale kasutamata. Lõng kudumiseks valmistatakse ainult I klassi, ehk kõrgema sordi alpakavillast, II klassi vill leiab kasutamist vaibalõngana ja alpakavillaste tekkide täitematerjalina.

Wile Farmi alpakavillast valmistatud lõngad on looduslikku värvi, värvimata.

Palun kliki pildil, et näha seda suuremalt.

Muru Villavabrik

Märk OMA kohaliku lambavilla kasutamise eest

Muru Villavabrikus toodetakse lõnga kaasaegsete poolkamm ketruse seadmetega. Villa sorteerimisel ja töötlemisel kasutatakse palju ka käsitsi tööd, et villakiud säilitaksid oma loomuliku kvaliteedi. Vastavalt kasvatatavate villade olemusele ja kogustele on ka enamus lõngadest eriilmelised väikepartiid.

Lambakarjad on väikesearvulised ja mahetootmise taludest. Villavabrikus leiab kasutust nii kõrgema kvaliteediga vill (kvaliteetlõngadeks) kui ka veidi madalama kvaliteediga vill (kraasvillaks, vaibalõngaks, vanutatud materjalideks). Toorvilla sorteerimisjäägid ja tootmisjäägid leiavad tee aiapidajatele peenramultsiks või puuistikute kaitseks metsloomade eest. Tootmisjäägid sobivad osaliselt ka taaskasutamiseks vaibalõngades või kraasvillas.

Muru Villavabrik kasvas välja armastusest lammaste vastu ja huvist naturaalsest villast ise lõnga valmistada. Läbi käsitsi villa töötlemise ja ketramise jõudsin kaasaegse villavabriku loomiseni 2017. a sügisel. On oskused ja kogemused kedrata lõnga nii erinevate lambatõugude kui ka muude villaloomade villast. Kedratakse teenustööna lõnga Eesti farmiomanikele nende enda loomade villast. Samuti ostetakse kohalikelt villaloomade kasvatajatelt toorvilla ja töödeldakse see erinevateks lõngadeks ja muudeks käsitöömaterjalideks. Muru Villavabriku tooteid saab osta villavabrikus kohapeal või läbi FB lehekülje.

Palun kliki pildil, et näha seda suuremalt.

Tsooru Potitehas

Märk OMA kohaliku savi kasutamise eest

Kõik Tsoori potitehas tooted valmivad kvaliteetsest Lõuna-Eestist kaevandatud savist. Selle keraamilised omadused on väga head ehk vägagi sobivad toidunõude valmistamiseks. Savi segatakse ning sõtkutakse parajaks ajalooliste tööstuslike masinatega. Kausse vormitakse Ida-Saksamaalt pärit pressiga.