19.12.2023 – 08.01.2024 pool-sajandi-vahetus. Katre Arula autorinäitus. Näitus toob vaatajani pool sajandit küpsenud loomingu ja kogemused. Peamiselt on eksponeeritud viie viimase aasta eredamad hetked, mis näitavad ilmekalt, kuhu autor on oma arengus tänaseks jõudnud. Näitus koosneb fotodest ja mudelitest mannekeenidel. Fotode autor on Liina Laurikainen. FB kajastus SIIN.
09.01 – 29.01 Kirikirjad kindalt seinale. Suure-Jaani kihelkondlike kinnaste eeskujul õmbles lapitööd Mall Vesilo, kindad kudusid Merike Saaremets ja Anneli Kundla. FB kajastus SIIN.
30.01 – 19.02 Hõbevalge KOLME VÄRVI VAHEL. Christi Kütt. Autorinäitus
Kasutades kaasaegset kujundikeelt, on loodud vaibakirjad seotud pärimusega ja eestlaseks olemisega tänasel päeval. Erinevates tehnikates valmistatud rahvavaibad on Eesti tekstiilivaramu värvikaim osa. Kollektsioon on suunatud pärandtehnoloogiliste tekstiilitehnikate järjepidevuse kestmisele, rõhutades juurtetunnetust ja keskkonnateadlikkust, kus originaalseks kaunistusvõtteks on metallmaterjalide kasutamine. Metall tekstiilidega kooskasutatuna seostuvad erinevate pärimuskultuuridega, mis suunavad teadlikku kasutajat nägema samasugust erinevustes ja hindama omanäolist sisutustekstiili identiteedi kinnitajana. Hõbeda lisamine on aga erinevates kultuurides olnud teadlik ning tähendusega kaunistusvõte.
Esimese põimevaiba kudusin eelmisel sajandil, aastal 1998. Selleks oli pidulik Pulmavaip Heimtali Viinakööki. Sellest ajast on paljugi muutunud, nii maailm kui rahvas. Kuid armastus kodu ja Eesti traditsioonide vastu, saanud suuremaks ning tõelisemaks. Näitusel on väljapanekus viimaste aastate vaibalooming, kus olen otsinud sümboolseid ja tähendusega mustrikirju, seletamaks eestluse tähendust nüüd ja praegu. Kasutades neid tehnikaid, hoidnud traditsioonilist ning lisades autoritehnikana „hõbedat“, rõhutan selle kaudu ehtimiskultuuri ja inimese kaitsmisfunktsiooni olulisust, läbi sajandite.
On kirja pandud tarkust, mida lugeda ja sellist teistsugust, kodust kaasa antud elamise oskust. Mis siis teeb ühe rahva targaks, teistest eristuvaks? Ridade vahele on vaipadel kirjatud vastused. Otsi ja Sa leiad enese jaoks olulist. Kuid istume hetkeks ennem teele minekut, mõeldes kõikidele rahvatarkustele, mida kodust väljudes kaasa võtta. Kummardus kõikide esiemade poolt loodu, inspiratsiooni eest!
Näituse valmimist ja eksponeerimist on toetanud Eesti Kultuurkapitali õppejõudude loomestipendiumiga.
FB kajastus SIIN.
20.02 – 11.03 Rahvuslikud kampsunid – 30ndad on tagasi. Kodukäsitöö juubelinäitus
Osaühing Kodukäsitöö (asutatud 1994) esitleb kolme osaühisuse Kodukäsitöö (asutatud 1927) reklaamkataloogist valitud kudumit. Teekonda vanast fotost tänase kampsunini juhatas Raja Kohv.
Osaühing Kodukäsitöö hoiab rahvuslikku käsitööd kui kultuurinähtust ja elatusallikat. Peab oluliseks ja kannab edasi rahvuslikke käsitöötraditsioone: pärimuslik kõrvuti uusloominguga. OÜ Kodukäsitöö Tallinna käsitööpoodides on pea 200 meistri ja ettevõtte toodang. Rahvuslik kudum ja rahvarõivas on ettevõtte oluline tootegrupp.
1929 loodi Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts. Keskseltsiga koostöös tegutses juba 1927 asutatud osaühisus Kodukäsitöö, kus valmistati ja turundati rahvuslikku käsitööd, korraldati näitusi. Eriti populaarsed olid rahvakunstist inspireeritud kudumid.
1992 taastati Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts (aastast 2004 kannab nime Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit). Taastatud keskseltsi liikmed korraldasid käsitöömüüki laatadel ja 1994 registreeriti OÜ Kodukäsitöö, kellel on õigus kasutada käsitööliiduga sama logo. FB kajastus SIIN.
12.03 – 22.04 Terekäsi üle aja ja aia. rahvarõivas ruudus. Eesti – Läti – Soome ühisnäitus.
Näitusel on kaunid fotod kolme riigi talvistest rahvarõivastest, mida täiendavad ehtsad käsitsi kootud kindad.
Kuna oleme põhjamaad, siis on kindad meile eluliselt vajalikud olnud kogu aeg. Kindaid on läbi aegade palju kantud ja erinevas vanuses naispere poolt väga palju kootud.
Kindad on järjepidevuse kandjad, nad hoiavad endas alal rahvuslikke traditsioone, kaitsemaagiat, peent käsitöö-oskust, värve ja mustreid. Nad ulatavad terekäe ajaloost tänapäeva. Kindaid kududes pühendame aega iseendale ja oma perele, neid kandes mõtleme oma kodule ja juurtele.
Näituse kuraatorid: Aija Jansone, ajaloodoktor, Läti Vabaõhumuuseumi etnograafiaosakonna juhataja; Maria Lindén, Soome Rahvarõivasõprade Liit, soomerootslaste ühendus Brage; Kikka Jelisejeff, Soome Käsitööliit Taito; Taina Kangas, Soome Rahvarõivakeskus; Anu Pink, käsitöömeister, koolitaja, käsitööraamatute autor ja toimetaja, Saara Kirjastus; Anu Randmaa, rahvarõivameister, koolitaja, MTÜ Rahvarõivas juhatuse liige
Näituse kujundaja on Eva-Liisa Kriis, MA, käsitöömeister, disainer, koolitaja.
FB kajastus SIIN.
23.04 – 13.05 TikiMari Käsitöökooli õpilastööde näitus
TikiMari on juba 15 aastane rõivabränd. Nad on valmistanud üle tuhande rõivaeseme, millest enamus on olnud rahvusliku tikandi elementidega. Neile meeldib tuua tavarõivastesse rahvuslikke noote, etnograafilisi tikkimismustreid keerata-pöörata-väänata ja kokku miksida, kuid nii, et rõivale peale vaadates tekib selgelt kindel tunne – see on Eesti asi!
Käsitöökool tegutseb TikiMari tiiva all Läänemaal Ristil aastast 2019. Tikkimisõpetaja Tiina Kannistu nimetab end rõivausku inimeseks ja on veendunud, et kaunist tikandit pole mõtet tikkida proovilapikese peale või siis linikuks, padjaks või seinapildiks. Tikand tuleb ikka viia õue, rahva sekka ja kõigile näidata! See tekitab häid emotsioone nii vaatajale kui ka tikitud rõiva kandjale.
TikiMari Käsitöökool esitleb valikut 5 õppeaasta jooksul valminud õpilastöödest. Näituse ideeks on tähistada rahvarõiva-aastat ja näidata, et hea tahtmise ja oskusliku juhendamise puhul on kõik võimalik. Käsitöökoolis on valminud palju erinevaid rahvusliku hõnguga rõivaesemeid. Kasutatakse mustreid rahvarõivastelt – käistelt, särkidelt, vöödelt, tanudelt ja kantakse neid edasi erinevatele tänapäevastele rõivaesemetele. Sel viisil jõuavad meie esivanemate mustrid taas laiema publiku ette ning kandjal on võimalus valida rõivastuses just enda juurtega seotud mustrid.
14.05 – 03.06 Peipsi unemustrid. Peipsimaa Pärimuskeskus. Pakutrükis padjad, tekstiilid, kujundus: Õnne Uus, Peipsi lootsiku makett: Heikki Põldma.
Seekordne väljapanek toob esile Peipsimaa Pärimuskeskuse Sinilniku töökoja võimalused, kus käsitsi trükkimise kunst – üks vanemaid rahvakunsti liike – elab edasi.
Näitus pakub pilguheidet traditsioonilistele ja uusloome mustritele, mis on loodud kasutades käsitsi valmistatud trükipakke. Pakutrükis padjad, valmistatud naturaalsetest materjalidest, räägivad lugu Peipsi äärses elus leiduvatest vastuoludest ning ilu ja harmoonia otsingutest.
Keskmes on ka Peipsi lootsik – makett, mis on valmistatud Heikki Põldma poolt ajaloolisi eeskujusid järgides. See sümboliseerib Peipsiäärset eluviisi ja kutsub külastajaid unelema, et näha nii unes kui ilmsi maailma nähtamatut struktuuri.
Näitus Peipsi unemustrid ootab traditsioonilise käsitöö ja kultuuri huvilisi avastama Peipsimaa käsitööd ja selle lugusid. Sukelduge Peipsi unemustrite maailma ja avastage, kuidas ajalugu ja käsitöötraditsioonid põimuvad tänapäevase loominguga.
04.06 – 01.07 Ruhnu roosid – Runö rosor. Kudujate Koopiaklubi ja Saara Kirjastus.
Kudujate Koopiaklubi ja Saara Kirjastuse ühisnäitus, mis toob teid imetlema erilist ja rikkalikku kudumiskultuuri kunagisel Ruhnu saarel. Vaoshoitud värvid, keerulised viklikirjad ja pidulikud roosid. Ruhnu roos ehk roso, mida eestlased pigem kaheksakannaks nimetavad, ehtis sukki, poolkindaid ja kampsuneid. Kudumitele on saatjaks rõivakollektsioon, mis loodud mõeldes Ruhnule. Piltidel, millel kudumeid kannavad Ruhnu inimesed, kutsume teid rändama sellele kaunile saarele.
Kummardame te ees, kunagised Ruhnu naised, kes te mõtlesite välja need kudumisvõtted ja keerulised mustrisüsteemid, kes te oma kunstimeele ja elamise tavad neisse villastesse asjadesse kudusite. Lubame, et hoiame Ruhnu moodi kududes teie osavuse ühiselt alles.
02.07 – 22.07 Aakrik. Studio Huik
Näituse idee sündis sügisesel Kõpu rannal kulgedes, mil valdas tunne, et oled ainult Sina ja loodus. Tänapäeva heitlikus ja kiires maailmas kipume unustama, kust me tuleme ja mis on meile kui rahvusele omane. Loodus, mis annab varju ja tuge. Me võtame seda nii enesestmõistetavana, me ei taju kui palju loodus meile tegelikult annab ja kui palju me seda vajame. Meil on veel olemas luksus olla üksinda rannal, üksinda metsas, kuulata vaikust.
Oma tekstiilinäitusega soovime tuua tähelepanu loodusele ja selle väärtustamisele. Märgata, mida loodus pakub. Nautida selle tulemusena tekkinud ideid, mõtteid, tundeid. Vaikelu. Kuulatada – tuule puhumist, kõrre kahinat, laine kohinat.
Näitus julgustab astuma välja argipäevast, et lihtsalt: Olla. Kulgeda. Kogeda. Nautida. Huvituda. Leida. Luua.
Näituse tekstiilid: traditsioonilisel viisil käsitsi valmistatud puidust trükipakkudega trükitud linased kangad. Trükimotiividena kasutame rannale uhutud puidu, rohu, sulgede ja lindude jälgede tulemusena joonistunud mustreid.
23.07 – 12.08 Kirjad Kurist. Irina Tammis
Irina Tammis, disainer: Kirjad tulevad Kurist, sest ma elan, loon ja hingan Kuris. Veider nimi ühele pisikesele Hiiumaa külale, aga nii see just on. Olen Kuri naine, kes kirjutab üles oma metsatuka vahel pähe kerkinud mustrid ja koob need siis sõrmikutesse. Omas, aga äratuntavalt Eestimaises võtmes.
Osa mustreid jõuavad hoopis ehetesse. Igale inimesele kulub killuke sädelust päevas tuju tõstmiseks marjaks ära. Seda ma teen ja pakun. Mandalad, mis ka meie igipõlistes mustrites, nagu näiteks kaheksakand, ajast aega edasi kanduvad, mõjuvad maagiliselt. Värvimäng neis mustrites tõstab tuju.
Ei mingit kurjust, lihtsalt minu küla nimi on selline, veider.
13.08 – 02.09 Siidilõngad ja hõbetutid. rahvarõivas ruudus. Tallinna rahvarõivakool.
Suve alguses lõpetab Tallinna rahvarõivakursuse 13 naist. Tänaseks on saanud neist ühtne terviklik grupp, keda ühendavaks lüliks on armastus käsitöö ja oma kodukoha pärandi vastu. MTÜ Rahvarõivas esitleb Tallinna rahvarõivakursuse poolt valmistatud esemeid.
03.09 – 23.09 Küps ilu. Kango Tekstiili aastanäitus
Näitusel esitletakse telgedel kootud kangastest rõivaid ja aksessuaare. Selleks näituseks on Kango Tekstiili meistrid kõrvale jätnud oma armastatud hallid toonid ja saanud inspiratsiooni küpsete viljade värvirikkusest.
24.09 – 14.10 Vana-Võromaa väekirjad. Kuraator Vilve Oja
Põlvest põlve pärandatud ja päritud mustrid, mille kohta võru keeles öeldakse kirä (kirjad), peidavad endas väge ja kaitset. Ajaloolistelt rahvarõivastelt on mustrid leidnud tee tänapäevastele rõivastele korrates taas ja taas esiemade sõnumit: Vägi om kirän. Elujõud on kirjades.
15.10 – 04.11 Rahvarõivad pagulusest. Tantsupeomuuseum. Kuraator Angela Arraste
05.11 – 25.11 TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava näitus
26.11 – 16.12 Lembe Maria Sihvre. Autorinäitus
17.12.2024 – 06.01.2025 Katre Arula. Autorinäitus