27.12.2022–16.01.2023 “Pärnumaa põlled”
Näituse korraldajateks on Pärnumaa Rahvarõiva Nõuandekoda ja MTÜ Tõstamaa Käsitöökeskus.
Pärnumaa kihelkondadest on muuseumitesse kogutud väga palju erinevaid põllesid. See ajendas esmalt Pärnumaa põllede raamatut koostama ja sealt omakorda küpses näituseidee.
Näitusel saab näha Pärnumaa põllede mitmekesist ilu ning ülevaate materjalidest ja võimalustest, mis tänapäeval põllede tegemiseks kasutada on.
Näitusel on esindatud nii trükitud koopiakangastest põlled, lõimeotsa niplisest ja spetsiifilisest kangasidusest tulenevalt käsitsi telgedel kootud kangast valmistatud põlled, aga ka sarnase mustriga ostukangastest valmistatud põlled.
Avamine 27. detsembril kell 16.00. FB kajastus SIIN
17.01–6.02 Kose Kunsti ja Käsitöö Seltsi 10. juubeliaasta näitus
Kose Kunsti ja Käsitöö Selts tegutseb Harjumaal, Kose vallas, Ravila Mõisas. Selts on asutatud 2012. aastal ja on tänaseks tegutsenud juba 10 aastat, siit ka näituse pealkiri “10 aastat kunsti ja käsitööd”.
Seltsi tegevuse eesmärgiks on rahvuslike käsitöötraditsioonide järjepidevuse säilitamine oma liikmete tegevuse kaudu, rahvakunsti- ja käsitööhuviliste koondamine, koolituste, näituste, õpitubade ja õppereiside korraldamine. Seltsi liikmeteks on peamiselt kohalikud Kose valla naised.
Näitusel on valik töid kudumitest keraamikani, mis on valminud seltsi poolt korraldatud õpitubades ja kursustel. Kose Kunsti ja Käsitöö Selts ootab külastajad oma tegemistega tutvuma ka Ravila Mõisa, kus on avatud näitused ning kunsti- ja käsitööbutiik.
Avamine 17. jaanuaril kell 17.00. FB kajastus SIIN
7.02–26.02 Kudumite näitus “Hetk”. Kaidi-Kätlyn Reimann
Kaidi-Kätlyn Reimann: “Vaataja näeb justkui osakest toast kus ma olen hetk tagasi viibinud, jätnud oma viimase kudumi pooleli ja lahkunud – kas siis uue materjali otsingule, tööle või Haapsallu. Näitusel näeb minu käsitsi kootud kudumeid, mis on inspireeritud Haapsalu salli mustritest.”
Avamine 7. veebruaril kell 17.00. FB kajastus SIIN
27.02–18.03 Linanäitus. Karilatsi Vabaõhumuuseum
Lina on meie piirkonnale ajalooliselt väga oluline tekstiilimaterjal ning viimasel aastal oleme keskendunud selle jätkusuutlikkusele ja kultuuripärandi säilitamisele.
Teekond linaseemnest lõngani kestab peaaegu kuus kuud. Näitus tutvustab lina „9 surma“ ehk taimest lõngani 9 erinevat tööetappi koos tööriistade ja näidistega.
Avamine 27. veebruaril kell 17.00. FB kajastus SIIN
21.03-10.04 “VEDAMINE”. Kangakudumise alaliit
Vedamine seostub lõime vedamisega, eestvedamisega, aga eelkõige on üks suur vedamine, et just Sina oled meie kangakudumise radadel!
Näitusel osalevad kangakudumise alal silma paistnud loojaid, kes innustavad oma eeskujuga ja õpetavad uusi tegijaid. Propageerides traditsioonide jätkumist kangakudumises, samas kutsudes vaatajaid üles looma uusi ja huvitavamaid tehnikaid juhendajate eeskujul.
Näitusel esitlevad oma töid kaheksa Eesti erinevates kutsekoolides ja neli Eesti kõrgkoolides kangakudumist õpetavat õpetajat, lisaks kolm erinevatel aegadel käsitööliidu kangakudumise alaliitu vedanud meistrit. Kõik nad on käsikangastelgedel kudumise meistrid. Neilt on palju õppida. Igaüks on omanäoline ja rikastab meie rahvakultuuri kangakudumise alal. Kõigil on erinev nägemus materjalitunnetusest ja tehnikatest. Eestil on oma kangakudumise meistritega VEDANUD!
Avamine 20. märtsil kell 16.00. FB kajastus SIIN
11.04-01.05 “Seto rahvarõivad – lähme meestesse!”
Seto käsitöö näitus „MIIHI MANO“
2023.aasta Seto käsitöö näitus Tallinnas on inspireeritud vastvalminud rahvarõivaraamatust. Raamatu koostamise käigus rääkisime ükslugu, et … „lähme nüüd meestesse“, ehk siis raamatu selle osa juurde, mis käsitleb meeste rõivaid.
Seto meeste rõivad on ajas muutunud vähe, sest juba 19.saj. lõpus ja 20.saj. alguses mindi massiliselt üle linlikule riietusele. Muuseumikogude ja vanade fotode põhjal saame siiski tänapäeval kokku tervikpildi seto mehe rõivastest.
Seto mehe rõivastuse põhiosaks on hame (hamõh), püksid (kaatsad), hame peal kantav vöö (vüü). Ülerõivastena kanti pikk-kuube, milleks oli lühem ja kergem puulsärk ning külmemal ajal villane härmak. Talverõivaks oli lambanahkne kasukas, peakatteks karvase voodriga läki-läki, luntküpär.
Igapäevajalatsitena kasutati pastlaid, tööjalatsitena viiske ja päternaid. 19.sajandi teisel poolel hakati kandma värviliste säärekirjadega sukki – kapudaid. 19.sajandi lõpul hakati kandma ka säärsaapaid.
Käesoleva näitusega toome huvilisteni ülevaate tänapäeval valmistatud rõivastest. Erinevate meistrite käsitööna on valminud uhked pidulikud rõivad ja sinna kõrvale ka töörõivaid. Loodetavasti pakub põnevust suur hulk käsitsi õmmeldud vanematüübilisi pükse – põrnakaatsu’. Kindlasti toome näituse vaatajateni erinevaid vöid, sukki, kangaid ja aksessuaare. Tulge uudistama!
Avamine 11.aprill kell 14.00. FB kajastus SIIN
2.05.-22.05 “Luues uut, vääristad vana”. Eve Mahhov ja Kairi Orav
Näituse ideeks on juba loodud tekstiili väärtustamine, teadlikkuse tõstmine materjalidest, mida kanname. Parim riie on ese, mis valmib nii aeglaselt, et ei tekita prügimägesid ning kui on oma ülesande täitnud, kõduneb täielikult. Valmistame riiet, mis ei koorma keskkonda, sest nartsuks kantud naturaalseid vanu esemeid saab kasutada kompostis ja peenarde põhjamaterjalina.
Ise tehes omandame oskused ja teadmised. Ostes anonüümselt eset ei võta me vastutust edasise eest. Kui inimene ise ei ole osalenud riide valmistamise protsessis, ei oska ta hinnata tehtud tööd, vaid on parandamise asemel valmis ostma aina uut ja uut. Loome uut trendi, et parandamine, taaskasutus ja aeglane loomine oleks moes ja teadlik valik. Soovime, et kiirmood oleks eilne päev, et me tarbijaina sunniksime tekstiilitööstust tegema keskkonnateadlikke valikuid.
Avamine 2. mail kell 17.00. FB kajastus SIIN
23.05-12.06 “Täitsa PAEL”. Kuraator Lembe Maria Sihvre
Punutud, põimitud, palmitsetud, kootud, rehaga ja ilma, kõladega, mõõgaga, niitega ja niiteta, sõlmitud, silmustega, hargiga – lõpmatu on see paelte ja vööde maailm, milles on ikka veel avastamata paiku!
Jupikest paela läheb ikka vaja – säärepaelad, sukapaelad, vööpaelad, juuksepaelad, põllepaelad, luisukotipaelad, seelikupaelad, püksipaelad…
Näitusel “Täitsa pael!” tutvustame murdosa meie rikkalikust vöö- ja paelamaailmast. Pakume näiteid erinevatest tehnikatest, tutvustame paelte kasutusvõimalusi nii traditsiooniliselt kui ka kaasaegses võtmes. Paeltepunumine on nii ajaviide kui ka suurepärane võimalus motoorika arendamiseks. Vastavalt vanusele, võimetele ja tahtmisele saab punuda-põimida-kududa nii lihtsamaid paelu kui ka leida väljakutset keerulisemate tehnikate omandamiseks.
Näituse raames püüame äratada huvi meie rikkaliku paelamaailma vastu, samuti tutvustame võimalusi kasutada kaasaegseid materjale. Töötubades näitame erinevaid töövõtteid.
Avamine 23. mail kell 16.00. FB kajastus SIIN
13.06-03.07 “Igal linnul oma kuub”. Kango Tekstiil
Kango Tekstiili selle aasta näitus kannab pealkirja “Igal linnul oma kuub”. Esitleme oma uut 2023. aasta kollektsiooni, põhirõhk on villastel rõivastuskangastel ja neist õmmeldud mantlitel ja vestidel. Lisaks tikitud suurrätid ja kotid.
Rõivastuskangaste kudumisel oleme saanud inspiratsiooni just lindude sulestikest. Kõik kangad on 100% villased ja kergelt vanutatud. Kasutame vaid paari kudumistehnikat, kuid erinevaid värvikombinatsioone. Osad mantlid ja vestid on kaunistatud narmaliste kantidega. Paksud ja kohevad kandid meenutavad sulgi. Kandid on valmistatud kangakudumisel järgi jäävatest lõimelõnga lõppudest. Oleme neid aastaid kogunud ja nüüd leidsime neile efektse kasutusviisi.
Rätikud on 100% villased, kergelt vanutatud ja kaunistatud tikanditega. Töötasime välja uued, sulgi imiteerivad ja erinevate lindudega tikandid. Tikkimislõngadeks kasutasime samuti aastatega kogunenud lõimelõnga lõppe.
Kottide kangad on kootud linasest materjalist, osad kangad on reljeefse koemustriga, osad kootud lihtsas labases koes ja kaunistatud tikanditega. Tikandiks juba rätikutelt tuttavad suled ja linnud. Kottide õmblemiseks on kasutatud lisaks meie kootud kangale ka naturaalset nahka.
Näituse jaoks loodud mudelid jäävad ka edaspidi meie toodangusse.
04.07-24.07 “200 heegeldatud prossi”. Marianne Seiman
Näituse idee on tutvustada vaatajale heegeldamise erinevaid võimalusi. See traditsiooniline käsitööviis võib olla lisaks harjumuspärasele praktikale ka kunstnikule eneseväljenduse ning oma ideede ellukutsumise vahendiks.
Näituse põhimassi moodustavad aastatel 2016 ja 2017 #the100dayproject raames valminud prossid, mil autor heegeldas iga päev 100 päeva jooksul ühe prossi, käsitledes neid kui visandeid, ideede talletusi. On palju katsetusi erinevate materjalide, tekstuuriga, temaatikaga. Viktoriaanlikest pärlitega kaunistet ehetest kuni toorjuustukoogi ja külma peedisupi stiliseeringuteni, on heegeldet seeni ja putukaid.
Lisaks on väljas autori viimase aasta looming, kus piir on nihkunud juba pigem käsitöölt kunstile – heegeldet lilledest põimitud skulptuurid kui mõttelised prossid.
Autor usub, et selline ebatraditsiooniline lähenemine tuntud-teatud käsitööliigile ärgitab vaatajatki kiikama raamidest väljapoole, pakub inspiratsiooni ning innustab looma.
25.07-14.08 “Külluseruum”. Aet Reha, Katarina Naarits
15.08-04.09 “Lille ja rohuga”. Ülle Saatmäe
05.09-25.09 “S…st saia”. Siire Vanaselja autorinäitus
26.09-16.10 “Kõik, mis torust tuleb”. Heidi Solo, Margit Solo
17.10-06.11 “Rätist rätini”. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
07.11-27.11 “Pealekasv”. Käsitööliidu aastateema näitus
28.11-18.12 Lembe Maria Sihvre autorinäitus
19.12-08.01.24 Katre Arula autorinäitus