Konverentsid

Rahvusvaheline konverents Hingel ja käel

 

31/10/2019 – 09/11/2019

11:00 – 16:00

 

 

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

 

Aastateema AJATUS

 

Rahvusvaheline konverents

Hingel ja käel

 

9.11.2019 kell 11.00–16.00

Konverentsi kohad on täis!

 

Tallinnas, Saku Suurhalli I tasapinna konverentsisaalis

Konverentsi tasu on 15 eurot. Töökeel: eesti ja inglise. Tõlge. Kohtade arv piiratud, eelregistreerimisega, info@folkart.ee

 

Foto Sandra Urvak

 

Käsi on kui lüli meeleliste ja vaimsete tegevuste vahel. Tegemine teeb midagi ka tegijaga. See mõju on vaimne. Käsitöö ja selle tegemise lõpptulemus ei ole pelgalt mingi valmis ese, vaid see annab ka midagi inimese enesemõistmisesse. Oma kätt kasutades saab inimene rohkem inimeseks.

 

Seekord ei ole sõnade ülesanne meile ütelda, kuidas asju teha, vaid aidata küsida, mis toimub, kui midagi tehakse.

PROGRAMM

 

10.30 Registreerimine ja hommikukohv

 

11.00 Avasõnad ja tervitused

Liina Veskimägi-Iliste (Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees)

Solveig Torgersen Grinder (Euroopa Rahvakunsti- ja Käsitööföderatsiooni president)

 

11.15 Päritud pärimus

Anu Raud

 

11.45 Kirja pärimus

 

Anu Pink

Me oleme need kirjad üle põlvede pärinud oma esivanematelt. Selleks et neid päriselt näha, tuleb vaadata silmade, kõrvade, käte ja südamega. Kuidas seda teha? Kas saaks kuidagi vaadata nii, et näeks mitme sajandi taha, kuidas täpselt vanaema-vanaema kinnast kudus ja vanaisa-vanaisa õllekappa tegi?

 

Anu Pink on hariduselt käsitööõpetaja ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magister. Saara Kirjastuse toimetaja ja autor. Eesti silmuskudumise pärandi uurija ja õpetaja.

 

12.15 Muhumaailma pärimus

 

Alliki Oidekivi

Muhu naise värvikireva rahvarõivakostüümi üks osa – ühevärviline varrastel kootud nipiga vatt on ese, mida tänapäeval saarel enam traditsioonilisel moel ei koota. Vati kudumise ja kaunistamise võimalustega tutvudes tekkis idee anda sellele universaalsele rõivaesemele naise eluringis oma tähendus.

Alliki Oidekivi on Muhu käsitöömeister, lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala.

 

Urmas Viik

Arutleb folkloori võimalikkusest kaasaegses kunstis.

 

Urmas Viik on graafik, raamatu- ja installatsioonikunstnik. Töötanud EKA ja TLÜ professorina, praegu vabakutseline.

 

 

13.15 Lõuna

 

13.45 Peidus pärimus

 

Kristina Rajando

Mis on traditsioonilise nahatöö olemus ja kuidas seda mõista? Kuidas ilmneb selles rahva tarkus? Naha ja karvadega või paksunahalisusega? Jääde või vääris? Mis tegelikult toimub, kui midagi ei paista toimuvat?

 

Kristina Rajando on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna traditsioonilise nahatöö õppejõud. Vormsi Käsitöö Seltsi asutaja ja juhatuse liige.

 

Liis Luhamaa

Potisinised tekstiilid on oluline osa meie pärandist. Ometi on potisinine kui värvimistehnika jäänud salapäraseks ja selle kohta on käibel rohkesti väärarusaamu. Mis ikkagi täpselt on potisinine ja kuidas selliste vanade (ning teinekord päris pikantse hõnguga) tehnoloogiate uurimine ja läbikatsetamine meie maailma avardab?

 

Liis Luhamaa on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistrant.

 

14.45 Küütlev pärimus

 

Anna-Stina Svakko (Rootsi)

Kuidas kauget pärandit ja kultuuri tänapäeva maailmas elus hoida, aktiivselt kasutada ja levitada nii traditsioonilises vormis kui ka tänapäevases rõivatootmises?

 

Anna-Stina Svakko on Põhja-Rootsis elav magistrikraadiga saami rahvarõivameister. Ta on valmistanud 207 komplekti saami rahvarõivaid ning kasutab samu mustreid, lõikeid ja vorme ka moodsas disainis.

 

Monika Hint

Mulle on väga oluline midagi oma kätega valmistada ja seejuures mõelda materjalidele ning töövahenditele – kust nad on tulnud ja miks nad on just sellised, nagu nad on. Kuidas esivanematelt päritud talupojatarkust tänapäeval rakendada ning säästlikku ja kestlikku elu- ja mõtteviisi hoida?

 

Monika Hint on pärandtehnoloogia meister, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala ja pärandtehnoloogia magister.

 

Kristina Libe

Mind inspireerib vana etnograafiline aines just eelkõige ökonoomse kasutuste tõttu. Iga ese valmistati võimalikult materjalisäästlikult: kus võimalik, kasutati olemasolevat vana, ning kuni võimalik, parandati kasutuses olevaid asju. Oma töös püüan samuti eelkõige materjalile keskenduda, väärindades „vaest“ või igavat materjali ning kasutades seda, mis juba on olemas. Oma loominguga taha näidata, et etnograafiast inspireeritud mood võib olla ka elegantne ja tänapäeva moepilti sobituv, olemata seejuures pealetükkiv või ilmselge.

 

Kristina Libe on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistrant.

 

15.45 Kokkuvõte

 

 

Konverentsi juhib TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppedirektor Ave Matsin.

 

 

Konverentsi toetavad:

Kodanikuühiskonna Sihtkapital

EV100