Järgmisel kahel aastal (2026-2027) on käsitööliidu tegemiste peateema päritud pärandamiseks. Päritud oskused, argised käsitöövõtted, väärikas lõpptulemus. Luubi all on käsitööga seotud oskused ja vaimne kultuuripärand.
Kuidas on lood sinu paikkonna käsitööga, milline oskus väärib talletamist, mida peaksite noortele pärandama?
Meie eesmärk on otsida oskajaid, märgata tegijaid – et kaasamõtlejaid oleks palju. Ootame innukat kaasalöömist, olgu see siis kodukoha külakeskuses või kultuurimajas aastateemast johtuv näitus, töötuba või mõni päris uus algatus. Aga kindlasti ootame ka sissekandeid Eesti Rahvakultuuri Keskuse hallatavasse vaimse kultuuripärandi nimistusse.
Näitus “Ammu sätitud” Tammsaare pargi väligaleriis 8.02-6.03.2025
Miks mitte? Miks ei võiks kõik vastutulijad kanda rahvarõivaid? Tavalisel hommikul tuleks siinsamas Tammsaare pargis kiirel sammul vastu neurokirurg Kahro Tall ja suruks käed külma eest sügavamale villase kuue taskutesse. Sander Etverk, Nõmme komando päästja, jalutaks vastu kõrge kaapkübar peas. Anu Raua punane seelik paistaks juba Viru tänava otsast kätte.
Rahvarõivad võetakse kapist välja ainult suurtel pühadel ja pidupäevadel. Rääkimata sellest, et kõigil neid ei olegi. Otsuse vahetada maarahva riided linnamoe vastu, tegid meie esiemad ja -isad 19. sajandi lõpupoole ja 20. sajandi algusaastatel. Rahvarõivaste jaoks jäi aeg seisma. Tõsi, päris seisma ei jäänud – Anu Raud kannab ikka Kääriku talus kootud punast villaseelikut ja väike Emilie Kihnu saarel läheb lasteaeda triibulises kördis. Aeg ei seisa, see tuksub tasakesi Kihnus, Setomaal ja mõnes südames.
Rahvarõivastel on tegelikult läinud väga hästi. Enne kapi- ja kirstupõhja taandamist käis Jakob Hurda ja tema aatekaaslaste üleskutsel üle maa suur rahvapärimuse ja vanavara kogumine. Need kogud on tallel Eesti Rahva Muuseumis ja muuseumides kõikjal Eestis. Kogutud täpsete üleskirjutuste järgi on nüüd, sada aastat hiljem, üsna täpselt teada ühe või teise kandi rõivastumise kombed. Toona muutus mood väga aeglaselt ja omakandi tavadest hoiti kõvasti kinni. Küllap see oli uhkuse asi ja tore ju ka, kui laadal või üle mere sadamas oma inimese riiete järgi juba kaugelt ära tunned.
Muuseumisse kogutud rõivakomplektide põhjal saab igaüks endale valmistada või tellida kodukoha rahvarõivad. Selle näituse fotodel on esindatud ainult 11 kihelkonda. Huvilised saavad lisa uurida www.rahvaroivas.ee.
Meie kujundame järgmise aastasaja inimeste suhtumise rõivastesse ja rõivamaterjalidesse. Võibolla tuleb aeg, kus Tammsaare pargis või mõnes kaugemas sadamas kohtuvad kaks villastes vammustes Kalamaja meest ja tunnevad teineteist juba kaugelt ära. Riiete järgi!
Rõivil:
Liisi Koikson, muusik – Halliste kihelkond
Sander Etverk, päästja – Jüri kihelkond
Anne Reemann, näitleja – Vigala kihelkond
Kahro Tall, neurokirurg – Vormsi
Anu Raud, akadeemik – Paistu kihelkond
Emilie Vohu, peretütar – Kihnu
Aigar Vaigu, füüsik – Tõstamaa kihelkond
Heli Hahndorf, ettevõtja – Pühalepa kihelkond
Mart Jagomägi, kirjastaja – Mustjala kihelkond
Tarmo Tiisler, spordiajakirjanik – Pilistvere
Jalmar Vabarna, muusik – Setomaa
Kuraatorid:
Mae Kivilo
Kristina Rajando
Näituse meeskond:
Liis Burk
Lembe Maria Sihvre
Liina Veskimägi-Iliste
Anu Randmaa
Inna Raud
Anu Konze
Fotograaf:
Rene Türk
Graafiline disainer
Mae Kivilo
Tähedisainer:
Aimur Takk
Font Mannekeen Tikand
Tõlk:
Lee Jenner
Rõivile aitasid:
Anu Randmaa
Juta Pauk
Lea Maisla
Inna Raud
Liina Veskimägi-Iliste
Mart Jagomägi
Jalmar Vabarna
Heli Hahndorf
Triinu Vohu
Anneli Ülemaante
Maret Lehis
Reet Alev
Kahro Tall
Marju Tamm
Piltidel olevad esemed on teinud:
Meelis Kihulane/Edev eremiit
Peeter Sihvre
Margus Rebane
Olustvere puidukoda
Roland Burk/ Lahemaa Pärimuskoda
Viljo Naarits/ U-Bent
Balmein OÜ
Lembe Lelukoda
Eesti RooKoondis MTÜ
Kodukäsitöö OÜ
Tänu:
Kadripru Park
käsitööliidu juhatus
Tallinna Rahvaülikool
Rocca al Mare Kool
Kodukäsitöö OÜ
Lumiere stuudio
Käsitöömaailm MTÜ
Liina Hergauk
Mirtel Niinemets
Eesti Rahva Muuseum
Kadrioru Park
Deviis OÜ
Print 24
Toetasid:
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvuskultuuri Fond
Tallinna linn
Näituse korraldajad:
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit
MTÜ Rahvarõivas
Aastateema ettevõtmisi koordineerivad MTÜ Rahvarõivas ja Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit.
Varasemad aastateemad:
2022–2023 – noorte käsitööaasta pealkasv
2021 – käsitöö meeste aasta
2020 – pits
2019 – ajatus
2018 – ajatus
2017 – tulest tulnud
2016 – eesti-keha-kate2
2015 – loomast loodud
2014 – meistrite aasta
2013 – maavillane
2012 – taimest tulnud
2011 – ehe ehe
2010 – puutöö
2009 – kangakudumine
2008 – tikkimine
2007 – rahvariide pealisrõivas
2006 – triibuseelik
2005 – rahvuslikud pitsid