Raamat “Mehed teevad käsitööd 2” on käsitööliidu aastateema sarjast teine raamat
Tutvustame teile mehi, kes on oma ala tõelised meistrid, aga nii nagu eelmises, ei ole ka selles raamatus peamine eesmärk näidata ainult parimatest parimaid, vaid just tutvustada meistreid endid ja nende tegemisi. Valik sai ka seekord tehtud meistritest, kes eelistavad endiselt rohkem otsest käelist oskust ja vähem nupule vajutamist või on omad oskused ja teadmised kasutatavast materjalist viinud tavapärasest hoopis teistsugusele tasandile.
Suur tänu kõigile!
Meelis Kihulane,
puukäsitööline, käsitöö meeste aasta idee autor ja eestvedaja
Tel +372 5385 7499
Lapsepõlves tahtsin saada dinosauruste uurijaks.
Hiljem õppisin graafilist disaini EKA-s.
Esimesed näpunäited ja võtted kingade tegemiseks sain kohalikelt kingseppadelt Tallinnas. Põhioskused, mis traditsioonilise käsitöökinga juures kasutust leiavad, õppisin oma meistrilt Londonis.
Mingeid asju olen pidanud ka ise tuletama ja leiutama (taasavastatud ehk). Esimese paari kingi tegin endale aastal 2003. See on rahulolu, kui saad omas tempos teha seda, mis sulle meeldib.
Kui üldises pildis proovida vaadata ja fantaseerida, siis tänu üha enam kasvavale automatiseerimisele, millega kaasneb ka töökohtade kaotus, oleks käsitöö tõus loomulik. Leitakse uusi viise ennast ära elatada või on käsitöö lihtsalt ajaviiteks, hobiks. Ka inimeste arusaamine, et puhas looduskeskkond ja toit on väärtused, mille raames paljud, kui olen õigesti aru saanud, maale kolivad (mõtlen praegu Eesti-siseselt). ja ilmselt maale minek toob esile paljude huvi ka mingisuguse käsitöö vastu. Olgu selleks kas või ise toidu kasvatamine ja kokkamine. Minu jaoks on see ka käsitöövaldkond.
Samas on murettekitav näiteks nö. kodanikupalga idee, mida soovitakse üle ilma tasapisi sisse viia. Mul on tunne, et kui hakata inimestele maksma raha mitte millegi tegemise eest, siis enamus inimesi mandub (võiks õelda, et veel rohkem kui praegu), tahab elada jõudeelu ja muutub üha enam sõltuvaks riigist, olles ise sellega ilmselt väga rahul. Loodan, et eksin.
Arvan ka, et globaalselt üha enam tsentraliseeritud kapital ja võim, mille nälg kasvab iga päev, ei soosi mitte inimeste isetegevust, vaid kuulekust ja karjamentaliteeti. Inimesed on võimu jaoks siiski tarbijad ja materjal, mida ekspluateerida, mitte indiviididest loojad. Samas on rikastel ja võimupositsioonil olevatel inimestel alati olnud soov käsitöökaupade ja eksklusiivsuse järele, seega mingid tegijad ikka vast jäävad. Kindlasti tulevad uued valdkonnad, mida ette ehk ei suuda näha, ja lisaks on omaette teema veel tehisintellekt. Näiteks kingsepanduse valdkonnast (ja ka mitmel muul alal) – kui vanasti (eelmise sajandi esimesel veerandil ja veel varem) näitasid käsitöölised oma oskusi näitustel demonstreerides, et võimas tööstusmaailm ei saa oma toodetega ligilähedalegi detailides ja viimistluses sellele, mida võib saavutada käsitööga, siis tehisintellekt võib selle vastupidiseks pöörata.
Fotod: Sandra Urvak
