2020
Käsitöökojad Üle Maa toimusid 17. oktoobril. Kokku tuldi üle Eesti. Võrumaa ja Tallinn olid kodade arvu poolest esirinnas. Esindatud olid ka Saare-, Hiiu-, Harju-, Pärnu-, Tartu- ja Valgamaa. Pitsiaasta raames toimusid erinevad pitsidega seotud kojad, kus tutvuti käsitööpitside tehnikatega, uuriti pitside hooldus- ja säilitusvõtteid, valmistati siidsalli, klaaspärleid, valmistati roositud ornamendiga tasku, punuti sõlmpitstehnikas ehk makrameest detaile. Meisterdati üheskoos puulusikaid, valmisid pitsidega kaunistatud keraamika, korallküünlad. Saaremaal kodade raames toimunud pitsipäeval oli osalejal võimalus valmistada vildi-, paber-, kootud-, heegeldatud-, maalitud-, punutud-, keraamilist- ja voolitud pitsi. Infot käsitöökodade kohta sai leida nii Facebooki lehelt nimega Käsitöökojad Üle Maa kui ka meie kodulehelt folkart.ee.
2019
Käsitöökojad toimusid 19. oktoobril. Taas kord tulid üle Eesti kokku, et üheskoos käsitööd teha. Kodade arvu poolest oli selgi aastal esikohal Võrumaa. Esindatud olid ka Tartu-, Rapla-, Harju-, Seto-, Valga- ja Järvamaa. Kodasid oli erinevaid: oli vokitöötuba, peeti inspiratsiooniloeng, tehti pakutrükki ja kõladega kudumist, valmistati aksessuaare, tehti klaasitööd ja õpiti tundma savi hingeelu, valmisid kastmistehnikas antiikküünlad. Tallinnas toimus kaks käsitöökoda. Sai teha pakutrükitehnikas kandekotte ning toimus inspiratsiooniloeng. Täname kõiki käsitöökodade korraldajaid, juhendajaid ja osalejaid! Infot käsitöökodade kohta sai leida nii Facebooki lehelt nimega Käsitöökojad Üle Maa kui ka meie kodulehelt folkart.ee.
2018
Tänavused käsitöökojad toimusid 20. oktoobril. On meeldiv, et meie inimestele meeldib endiselt koos käsitööd teha. Jätkuvalt võtsid mitmed käsitööarmastajad vaevaks korraldada 20. oktoobril käsitöökodasid. Eriti palju oli käsitöökodasid sel aastal Võrumaal ja Hiiumaal. Teised piirkonnad pakkusid üldiselt kahte-kolme käsitöö koostegemise võimalust. Käsitöösõpru rõõmustas lai valik tegevusi: eri kodades sai proovida kätt tiffani-tehnikas klaasitööga, valmistada niplispitsi, kududa hülgeküti salli, õmmelda lapitehnikas asju ja teha töökojas sepatööd. Valmistati ka nööpidest ehteid, heegeldati, maaliti kalosse, vilditi käsitööseepi, meisterdati kihelkonnavärvides karpe jne.
2017
Tänavused käsitöökojad 21. oktoobril olid aastate rivis juba seitsmendad. Kokku korraldati 23 eriteemalist käsitöökoda Eesti 12 paikkonnas. Leidus kodasid, kus kooti kangastelgedel kaltsuvaipa, tikiti prosse, kooti kirivööd, meisterdati kaminaroose või valmistati pulgakomme. Korraldati ka õpitubasid, kus lähtuti 2017. aasta teemast „Tulest tulnud“. Näiteks Saue-Jõgisoo Haridusselts ja Varstu Kultuurikeskus korraldasid keraamika õpitubasid, MTÜ Hüüru Külaselts ja Kiikla rahvamaja saviga seotud käsitöökodasid ning Imavere Rahvamaja ja Eistvere Mõis MTÜ tegid ühiselt sepatöötoa. Avatud olid ka mitmed näitused ja väljapanekud – Narva Keskraamatukogus sai vaadata Narva Pitsi Kooli näitust, Kihnu Muuseumis oli avatud Kihnu vööde näitus ning Maarja-Magdaleena Gildi keldrigaleriis sai külastada fotonäitust „Gild 10“. Infot käsitöökodade kohta sai leida nii Facebooki lehelt nimega Käsitöökojad Üle Maa kui ka meie kodulehelt folkart.ee. Järgmisel aastal toimuvad „Käsitöökojad üle maa“ 20. oktoobril.
2016
Tänavused käsitöökojad 22. oktoobril olid aastate rivis juba kuuendad. Käsitöökodade temaatikat sai seondada käsitööliidu aastaeemaga – rahvarõivas. Siiski ei olnud see kohustus. Nii valmistatigi näiteks Kurtnas rahvuslike mustritega kaarte ja šokolaaditaskuid, Aseris maaliti kivile rahvuslikke mustreid, Tarvastus õmmeldi rahvariideseelikuid, Tormas tehti sõlest inspireeritud kaelaehteid ning Maarjakase Savikojas ja Atla mõisas valmistati rahvarõiva tikanditest ja mustritest inspireeritud savikruuse ja -taldrikuid. Tallinnas käsitööliidu käsitöökojas sai õppida valmistama oubi ja pärja- ning tanulinte, mida hiljem rahvarõivaste juures kanda ja kasutada saab. Puiga rahvamajas kõlas käsitöö tegemise saateks rahvamuusikat üheteistkümnelt rahvapillilt. Mitmete käsitöökodade puhul ei piirdutud vaid ise käsitöö tegemisega, vaid anti edasi ka valmistatava esemega seotud ajalugu. Näiteks Saaremaal, kus käsitöökojas valmistati Sõrvelahttaskut tegi põhjaliku ettekande kohalik meister Mari Lepik. Töötoa jätkuna saavad vanemate klasside õpilased jätkata taskute kaunistamist ja õmblemist ka koolis käsitöötundides. Avatud olid ka mitmed näitused ja väljapanekud – näiteks Sillamäel sai tutvuda Ukraina rahvariiete ja ehetega ning Viru Käsitöö Salongis oli väljapanek „Valik Virumaa rahvariideid“. Tartu Rahvaülikooli näituse “Meie Oma Ilu” tagasisidena Kostis: “Imetlevaid hüüdeid ja ülivõrdes kiitvaid hinnanguid tuli palju. Tikitud tekid tekitasid kõige rohkem elevust ja mehed ei tahtnud hästi uskudagi, et need kõik on käsitsi tikitud.”
2015
Käsitöökojad toimusid 24. oktoobril. Kokku korraldati sel päeval käsitöökodasid 13 paikkonnas. Registreerujaid oli palju ja huvi ettevõtmise vastu oli tugev.
Aastateemast lähtuvalt keskenduti pigem loomse päritoluga materjalide kasutamisele. Sellega seoses oli palju erinevaid viltimise töötubasid – ehetest nukkude ning vaipadest seinapiltideni. Mitmetes paikades kedrati, kooti ja punuti nii lõngast kui ka nahast. Lisaks tehti ka keraamikat, klaasikunsti, pakutrükki, korvivalmistamist ja palju muud uhket. Saabunud on pime aeg ja kodades pakuti võimalust ka ise helkureid valmistada.
Mitmes paigas ühendati Käsitöökojad Üle Maa päev ka teiste ettevõtmistega. Näiteks Kehras toimus Harju-Jaani rahvariidepäev, Raplas ettevõtmisi rahvarõiva nõuandekojast Öötantsupeoni, Anijal mõisa-kirbuturg, siin-seal laadad ning erinevad käsitöönäitused.
2014
Käsitöökojad üle maa toimusid 25. oktoobril ja seda juba neljandat korda. Üle-eestiliselt toimus rohkem kui 100 erinevat käsitöökoda, kuhu kogunesid käsitöömeistrid, et anda ühine panus oskuste edasiandmisel ja ainelise pärandi väärtustamisel. ERKL aastateema oli pühendatud meistritele. Õppida meistrilt! kutsus üles märkama oma paikkonna tegijaid, kellelt on õppida. Meistri sõna taga ei mõelnud me ainult juba tuntud ja tunnustatud meistreid, vaid ka andekaid tavainimesi, kes on meie ümber.
2013
Käsitöökojad toimusid 26. oktoobril. Käsitöömeistrid ja huvilised kogunesid juba kolmandat korda kokku üle Eesti, et anda ühine panus oskuste edasiandmisel ja ainelise pärandi väärtustamisel. Kokku saadi üle 50 erinevas paigas ning toimus huvitavaid kursusi, meistrikodasid ja näitusi.
Sel aastal olid meie koostööpartneriteks Rahvakultuuri keskus, Eesti Rahvamajade Ühendus. Kaasalöömist ootame järjest rohkem ka muuseumidelt ja koolidelt. Rahvamajad olid avatud 24h ja see suurendas õpitubade ja neis osalejate arvu kindlasti.
2012
Käsitöökojad toimusid 27. oktoobril.
Käsitöökojad toimusid enam kui 40 erinevas paigas üle Eesti ning toimus huvitavaid kursusi, meistrikodasid ja näituseid.
Osavõtt töötubadest ja avalik huvi võrreldes ehtekodadega 2011. aastal oli mõningal määral väiksem. Enamus töötubasid lähtus taimest tulnud aastateemast. Väiksem huvi käsitöökodade vastu võis olla tingitud spetsiifilisest aastateemast.
Korraldusliku poole ning aktiivse osavõtuga paistsid seekord silma Tartu, Võrumaa ja Hiiumaa. Kaugeima punktina toimus käsitöökoda Ruhnu saarel. Vormsil toimus juba ammuoodatud vitspunumise koolitus, mille sisu ja tulemustega jäid rahule kõik osalised.
2011
Toimusid 22. oktoobril rohkem kui 60 erinevas kohas. Kõik teemad ja töötoad olid seotud kas ehete valmistamise või ehtimisega (2011. a oli ehteaasta). Erinevaid õpi- ja meistrikodasid, näitusi ja loenguid oli kokku rohkem kui 170.
Oli suur huvi ja osavõtt ning üritust kajastati mitmetes meediaväljaannetes ning ka televisioonis.
Suurimad kojad olid Saaremaal, Tartumaal, Valgamaal, Pärnus jm.