“Käsitöö meeste aasta” mõte on avaldada lugupidamist erinevatele käelistele oskustele, esile tõsta tipptasemel, aga seni avalikuse eest varju jäänud meistreid.
Teeme algust erinevates valdkondades tegutsevate meistrite tutvustamisega. Kindlasti ei ole need mehed ainsad, nii et… tulge välja mehed, näidake, mida oskate!
Meelis Kihulane
PUUTÖÖMEES
Lapsepõlves tahtsin saada arstiks, aga õppisin hoopis kunsti-ja joonistamisõpetajaks TPedI-s.
Kunstiõpetust olen saanud mitmelt poolt: esmane õpetaja oli oma ema Raili Riitsaar Obinitsa koolis, järgnesid kunstiõpetaja Evald Kala ja tööõpetuse õpetaja Geenart Nagel Vastseliina keskkoolis, lisaks olen arenenud ja kujunenud Tõnis Vindi stuudios ning õppinud maalijalt Lembit Kiissonilt.
Dekoratiivmaalitehnikaid õppisin Veneetsias San Servolo õppekeskuses, juveliiritöö algtõdesid Rolf Pachelilt ja Kärt Summatavetilt, graveerimist Lembit Lõhmuselt ja Ellen Tammelt, metallivalu Meelis Särelt (Vanakarult), puulõiketehnikaid nii erza meistreilt (Maskan Vezailt, vendadelt Rjabovitelt jt). Suhtumist käsitöösse õppisin Aleksander Heintalult (Vigala Sassilt).
Käsitööd olen teinud 35-40 aastat. Erinevad valdkonnad ja materjalid annavad võimalusi nii eneseteostuseks, on sillaks käe ja aju vahel kui ka abiks leivateenimisel.
Meeskäsitöötehnikad on minu arvates olulised poisi-noormehe-mehe erinevatel arenguetappidel. See on aastatuhandeid nii olnud. Rahvad ja kultuurid, kes seda väärtustada ja põlvest põlve edasi kanda oskavad ning vajalikuks peavad, jäävad kestma.
Viimastel aastatel on mulle südamelähedasem seto pärimusehetest lähtuv hõbeehete valmistamine. Teen ka puuskulptuure ja trükipakuklotse ning suurmõõtmelisi seinamaalinguid.
Vaata ka lühifilme:
Setu sõle meisterdamine, meister Evar Riitsaar
Fotod Sandra Urvak
