“Käsitöö meeste aasta” mõte on avaldada lugupidamist erinevatele käelistele oskustele, esile tõsta tipptasemel, aga seni avalikuse eest varju jäänud meistreid.
Teeme algust erinevates valdkondades tegutsevate meistrite tutvustamisega. Kindlasti ei ole need mehed ainsad, nii et… tulge välja mehed, näidake, mida oskate!
Meelis Kihulane
PUUTÖÖMEES
Esimene kokkupuude käsitööga oli Papa kaudu, kes tegi puutööd. Ta meisterdas mesitarusid, lihtsamat mööblit ja tegi kõiksugu tisleritööd, mis talumajapidamises tarvis. Väinost puuseppa ei saanud, aga puidu kallal nokitsemine on talle kogu elu meeldinud.
Metallitööga sai tutvust tehtud alles Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (EKA), kus pärast 1. kursust suundus Väino arhitektuurist üle metallierialale. See oli “armastus esimesest pilgust”.
Lisaks akadeemilisele kunstiharidusele sai elatud õpipoisi elu Armeenias aastatel 1977-1978 meister Artsrun Berberjani käe all, kes kandis endas iidsete meistrite vaimu ja oskusi.
Sealt sai ilmselt alguse ka soov jagada oma kogemusi ja oskusi teistega, eriti aga õpihimuliste noortega. Praegu töötab Väino õppejõuna TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias.
Kiirelt muutuvas maailmas tuleb traditsioonilise käsitöö roll ümber hinnata, sest ajalooliselt on käsitöölised olnud nutikad leiutajad ja elu edendajad. Tänapäeva mees-käsitööline peaks samuti ajaga kaasas käima või õigemini ajast ees käima, lisaks traditsioonilistele käsitöövõtetele-oskustele ei tohiks kõrvale jätta kaasaegseid võimalusi ja vajadusi. Selline suhtumine kõnetaks ka noori ja tagaks heade käsitöötraditsioonide kestma jäämise.
Vaata ka lühifilmi
Küünlajala sepistamine, meister Väino Niitvägi
Fotod: Sandra Urvak
