Mihkel Soon

“Käsitöö meeste aasta” mõte on avaldada lugupidamist erinevatele käelistele oskustele, esile tõsta tipptasemel, aga seni avalikuse eest varju jäänud meistreid.

Teeme algust erinevates valdkondades tegutsevate meistrite tutvustamisega. Kindlasti ei ole need mehed ainsad, nii et… tulge välja mehed, näidake, mida oskate!

Meelis Kihulane

PUUTÖÖMEES

 

 

 

Puutööga tegin algust algklassipoisina, kui kodus ahju ees põrandal nikerdasin. Mäletan seda erilist isetegemise ja avastamise tunnet ning imetlesin lihvitud puusüü ilu.

Põhikooli lõpus edasisi plaane tehes oli valikute hulgas ka tislerikool, aga see oli tol ajal halva mainega koht, kuhu läksid õppimisega kimpus olijad.

Nii jäigi see plaan mul katki ja pärast gümnaasiumi läksin ülikooli bioloogiat õppima.

Looduskaitsebioloogia töörühmas viisid välitööd mind Eesti imelistesse vanadesse metsadesse, bakalaurusetöö teemagi oli seotud puu kui materjaliga – uurisin surnud puidus elutsevaid mardikalisi.

 

Käsitöö on mu elu osa ja minu jaoks on loomulik, et enamikku asju saab ise teha (küll ei ole mõtet just kõike ise teha).

Pilliehituses alustasin iseõppijana, katsetades oma vigadest õppides.

Mu teel on olnud mitmeid nõuandjaid, õpetajaid ja küsimustele vastajaid.

Olulisimad mõjutajad ja eeskujud on minu jaoks olnud ERMi konservaator ning vanamuusika pillide meister Roland Suits ja Soome jouhikko-, kitarri-ja kandlemeister Rauno Nieminen.

 

Esimest kannelt hakkasin meisterdama 2002. aasta sügisel ja esimene müügiks tehtud pill sündis umbes 15 aastat tagasi. Pillimeistri töö on minu jaoks proovikive ja rahuldust, põnevust ja vaimustust pakkuv elukutse. See on minu viis osaleda muusika loomises.

 

Vaata lisaks meistri lugu SIIN

 

Fotod Sandra Urvak