2024
Avatud käsitöökodades osales 19. oktoobril 2024. aastal 20 käsitöökeskust, meistrikoda või paikkondliku seltsi töötuba. Usinamalt olid esindatud saared, Tallinn/Harjumaa, Viljandimaa, Pärnumaa ja Järvamaa. Mitmed töötoad olid leidnud seose rahvarõiva aastateemaga. Küll õpiti vanu tekstiile korrastama, tehti rahvarõivanäitusi, valmistati rahvarõivadetaile või erinevaid esemeid.
Sel aastal ühendasime oma sündmuse teiste katusorganisatsioonidega, kes samal päeval oma üle-eestilist tutvustuspäeva pidasid – Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Rahvamajade Ühing. Käsitööliidu avatud käsitöökeskused olid esitletud meie kodulehel ja sotsiaalmeedias, kuid partneritega koos olid kõik erinevate katusorganisatsioonide ettevõtmised välja toodud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse kodulehel.
Käsitööliit koos MTÜga Käsitöömaailm korraldas avatud käsitöökodade päeval ürituse oma Tallinna koolituskeskuses. Suur paranduspäev toimus juba teist korda. Sündmuse eesmärk oli töötubade ja loenguga juhtida tähelepanu säästliku kasutamise ja kestliku tarbimise põhimõtetele. Vabas vormis sai inimestele edasi anda oskusi, kuidas oma tekstiilide eluiga pikendada või neile erinevate tehnikate abil uus elu anda. Suure parandamispäeva töötube juhendasid Marja Matiisen, Eve Mahhov, Ulve Kangro ja Kairi Orav.
2023
Avatud käsitöökojad toimusid 14. oktoobril. Eesti käsitöömeistrid pakkusid võimalust sel päeval kõik koos käsitöö teha – osaleda sai töötubades, kuulata loenguid, vaadata näitusi ja kuulata head muusikat.
Üle Eesti avas päeval oma uksed 25 käsitöökoda või -seltsi. Kõige aktiivsemad paikkonnad olid saared – Kihnu, Ruhnu, Hiiumaa ja Saaremaa. Põnevaid tegevusi pakkusid sel päeval ka Keila Sotsiaalkeskus, Tallinnas Meistrite hoov, Paides Wittensteini tegevusmuuseum, Türi kogukonnamaja, TikiMari Käsitöökool, Jäneda käsitööõppeklass, Peipsimaa Pärimuskeskus, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, Pilistvere rahvarõiva nõuandekoda, Narva käsitöö klubi, Uue-Antsla rahvamaja, Vastseliina Gümnaasiumi klaasikoda ja Vana-Võromaa Käsitüü käsitöökoda. Töökodades sai niisama vaatamas käia kui ka aktiivselt kaasa lüüa. Teha sai lihtsaid näputöid (parandamine, viltimine, punumine) ja katsetada keerukamaid käsitöövõtteid (klaasitöö, Kihnu troi kudumine, lina ketramine).
2022
2022. aastal muutis ettevõtmine „Käsitöökojad üle maa“ nime. Uus nimi on „Avatud käsitöökojad“. Ettevõtmise nimi sai uuendatud juhtide koolis. Ettepanek oli nime muuta, sest turunduslikult on juba väga tuttavad avatud talude päev ja avatud kodukohvikute päev jne. Samuti laiendab uus nimi ettevõtmise sisu – ei pea tegema vaid osalemisvõimalusega meistrikoda, vaid saab avatud uste vormis tutvustada ka enda töökoja tegemisi. XII „Avatud käsitöökojad“ toimusid 15. oktoobril 2022 üle kogu Eesti. Töötubade teema oli pealekasv ehk laste ja noorte käsitööaasta. Avatud käsitöökojad on käsitöövaldkonna ettevõtmine, kus kogu Eesti on terve päeva käsitöölainel. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit kutsus kõiki käsitöökodasid üle Eesti ühel päeval aastas üheskoos traditsiooniliste ettevõtmiste ja uute algatuste kaudu väärtustama Eesti unikaalset käsitööd ja tundma heameelt koostegemisest! Toimusid loengud, näitused, meistrite esitlused, õpitoad ja kontserdid. Esitleti uusloomingut ja tutvustati traditsioonilist käsitööd. Avatud käsitöökodade ettevõtmisest võttis aktiivselt osa 15 käsitöökoda, kooli, rahvamaja või huvikeskust. Paikkondades toimus väga erinevaid tegevusi – tehti puutööd, kooti vaipa, tehti lapitehnikat ja nõelviltimist. Kõikjale kaasati ka noori ja jälgiti, et tegevused oleksid neile jõukohased. Suur rõõm on, et sel aastal liitusid avatud käsitöökodade aktsiooniga ka mitmed koolid – näiteks Gaia Kool Tallinnas korraldas pulmaristide töötoa ning koos tikiti linaprojekti laualina.
Karilatsi vabaõhumuuseumis toimus käsitöökojana käsitööliidu suur linapäevak, kuhu samuti kõik huvilised said koguneda. Tänu Eesti Kultuurkapitali toetusele lasime suvel valmistada linatööriistu. Päeva alguses saime seminaril ülevaate linatöödest, muuseumikogudest ja linataimede erinevustest. Kõikidel osalejatel olid kaasas oma linataimed, mida välialal hakkasime lõuguti, ropsimõõga ja kammidega töötlema. Päeva lõpuks jõudsime ka lina ketramiseni. Saime väga hea ülevaate, kui palju erinevaid samme tuleb läbida, et linataimedest saaks niit ja kangas. Osavõtjatel on suur huvi jätkata linakasvatuse ja kogemuste saamisega ka uuel aastal.
2021
6. oktoobril toimusid taas Käsitöökojad üle maa. Esindatud olid maakonnad üle Eesti. Ida- Virumaal toimusid niplispitsi töötoad. Saaremaal ja Muhumaal käsitööpäevad, Pärnumaal korraldas Maarja-Magdaleena Gild töötube vaselistest kivivoolimiseni. Setomaal tehti puu- ja sepatööd. Võrumaa käsitöökodades sai voltida, kududa, anda teksapükstele uus elu ning kohtuda meistritega. Lääne-Virumaal toimus saviprindi koda. Põlvamaal avati pitsikoda. Tallinnas punuti lõigatud vitstest korve ning tehti pakutrükki.
Allikamaja koolituskeskusesse tulid käsitöökodade huvilised sel aastal pakutrükki tegema ning erilist huvi pakkus Margus Rebase lõigatud vitstest punutud korvi koda.
Osalejate seas oli nii noori kui ka vanemaid käsitööhuvilisi ning rõõmu teeb see, et kohale tulnud inimesed on innukad ja hakkamist täis, millest saab järeldada, et huvi käsitöö vastu püsib.
Pakutrüki töötoas oli kasutada üle viiekümne erineva paku, lisaks valmistasid osalejad omakujundatud šabloone ning valmisid isikupärased kavandid. Trükiti poekotte ja põlli. Korvide punumise koda vältas kaks pikka päeva ning selle aja jooksul õpiti materjali ette valmistama, noa- ja oksakääridega töötama, korvi punumise etappe ning muid tarku nippe korvi punumiseks.
2020
Käsitöökojad Üle Maa toimusid 17. oktoobril. Kokku tuldi üle Eesti. Võrumaa ja Tallinn olid kodade arvu poolest esirinnas. Esindatud olid ka Saare-, Hiiu-, Harju-, Pärnu-, Tartu- ja Valgamaa. Pitsiaasta raames toimusid erinevad pitsidega seotud kojad, kus tutvuti käsitööpitside tehnikatega, uuriti pitside hooldus- ja säilitusvõtteid, valmistati siidsalli, klaaspärleid, valmistati roositud ornamendiga tasku, punuti sõlmpitstehnikas ehk makrameest detaile. Meisterdati üheskoos puulusikaid, valmisid pitsidega kaunistatud keraamika, korallküünlad. Saaremaal kodade raames toimunud pitsipäeval oli osalejal võimalus valmistada vildi-, paber-, kootud-, heegeldatud-, maalitud-, punutud-, keraamilist- ja voolitud pitsi. Infot käsitöökodade kohta sai leida nii Facebooki lehelt nimega Käsitöökojad Üle Maa kui ka meie kodulehelt folkart.ee.
2019
Käsitöökojad toimusid 19. oktoobril. Taas kord tulid üle Eesti kokku, et üheskoos käsitööd teha. Kodade arvu poolest oli selgi aastal esikohal Võrumaa. Esindatud olid ka Tartu-, Rapla-, Harju-, Seto-, Valga- ja Järvamaa. Kodasid oli erinevaid: oli vokitöötuba, peeti inspiratsiooniloeng, tehti pakutrükki ja kõladega kudumist, valmistati aksessuaare, tehti klaasitööd ja õpiti tundma savi hingeelu, valmisid kastmistehnikas antiikküünlad. Tallinnas toimus kaks käsitöökoda. Sai teha pakutrükitehnikas kandekotte ning toimus inspiratsiooniloeng. Täname kõiki käsitöökodade korraldajaid, juhendajaid ja osalejaid! Infot käsitöökodade kohta sai leida nii Facebooki lehelt nimega Käsitöökojad Üle Maa kui ka meie kodulehelt folkart.ee.
2018
Tänavused käsitöökojad toimusid 20. oktoobril. On meeldiv, et meie inimestele meeldib endiselt koos käsitööd teha. Jätkuvalt võtsid mitmed käsitööarmastajad vaevaks korraldada 20. oktoobril käsitöökodasid. Eriti palju oli käsitöökodasid sel aastal Võrumaal ja Hiiumaal. Teised piirkonnad pakkusid üldiselt kahte-kolme käsitöö koostegemise võimalust. Käsitöösõpru rõõmustas lai valik tegevusi: eri kodades sai proovida kätt tiffani-tehnikas klaasitööga, valmistada niplispitsi, kududa hülgeküti salli, õmmelda lapitehnikas asju ja teha töökojas sepatööd. Valmistati ka nööpidest ehteid, heegeldati, maaliti kalosse, vilditi käsitööseepi, meisterdati kihelkonnavärvides karpe jne.
2017
Tänavused käsitöökojad 21. oktoobril olid aastate rivis juba seitsmendad. Kokku korraldati 23 eriteemalist käsitöökoda Eesti 12 paikkonnas. Leidus kodasid, kus kooti kangastelgedel kaltsuvaipa, tikiti prosse, kooti kirivööd, meisterdati kaminaroose või valmistati pulgakomme. Korraldati ka õpitubasid, kus lähtuti 2017. aasta teemast „Tulest tulnud“. Näiteks Saue-Jõgisoo Haridusselts ja Varstu Kultuurikeskus korraldasid keraamika õpitubasid, MTÜ Hüüru Külaselts ja Kiikla rahvamaja saviga seotud käsitöökodasid ning Imavere Rahvamaja ja Eistvere Mõis MTÜ tegid ühiselt sepatöötoa. Avatud olid ka mitmed näitused ja väljapanekud – Narva Keskraamatukogus sai vaadata Narva Pitsi Kooli näitust, Kihnu Muuseumis oli avatud Kihnu vööde näitus ning Maarja-Magdaleena Gildi keldrigaleriis sai külastada fotonäitust „Gild 10“. Infot käsitöökodade kohta sai leida nii Facebooki lehelt nimega Käsitöökojad Üle Maa kui ka meie kodulehelt folkart.ee. Järgmisel aastal toimuvad „Käsitöökojad üle maa“ 20. oktoobril.
2016
Tänavused käsitöökojad 22. oktoobril olid aastate rivis juba kuuendad. Käsitöökodade temaatikat sai seondada käsitööliidu aastaeemaga – rahvarõivas. Siiski ei olnud see kohustus. Nii valmistatigi näiteks Kurtnas rahvuslike mustritega kaarte ja šokolaaditaskuid, Aseris maaliti kivile rahvuslikke mustreid, Tarvastus õmmeldi rahvariideseelikuid, Tormas tehti sõlest inspireeritud kaelaehteid ning Maarjakase Savikojas ja Atla mõisas valmistati rahvarõiva tikanditest ja mustritest inspireeritud savikruuse ja -taldrikuid. Tallinnas käsitööliidu käsitöökojas sai õppida valmistama oubi ja pärja- ning tanulinte, mida hiljem rahvarõivaste juures kanda ja kasutada saab. Puiga rahvamajas kõlas käsitöö tegemise saateks rahvamuusikat üheteistkümnelt rahvapillilt. Mitmete käsitöökodade puhul ei piirdutud vaid ise käsitöö tegemisega, vaid anti edasi ka valmistatava esemega seotud ajalugu. Näiteks Saaremaal, kus käsitöökojas valmistati Sõrvelahttaskut tegi põhjaliku ettekande kohalik meister Mari Lepik. Töötoa jätkuna saavad vanemate klasside õpilased jätkata taskute kaunistamist ja õmblemist ka koolis käsitöötundides. Avatud olid ka mitmed näitused ja väljapanekud – näiteks Sillamäel sai tutvuda Ukraina rahvariiete ja ehetega ning Viru Käsitöö Salongis oli väljapanek „Valik Virumaa rahvariideid“. Tartu Rahvaülikooli näituse “Meie Oma Ilu” tagasisidena Kostis: “Imetlevaid hüüdeid ja ülivõrdes kiitvaid hinnanguid tuli palju. Tikitud tekid tekitasid kõige rohkem elevust ja mehed ei tahtnud hästi uskudagi, et need kõik on käsitsi tikitud.”
2015
Käsitöökojad toimusid 24. oktoobril. Kokku korraldati sel päeval käsitöökodasid 13 paikkonnas. Registreerujaid oli palju ja huvi ettevõtmise vastu oli tugev.
Aastateemast lähtuvalt keskenduti pigem loomse päritoluga materjalide kasutamisele. Sellega seoses oli palju erinevaid viltimise töötubasid – ehetest nukkude ning vaipadest seinapiltideni. Mitmetes paikades kedrati, kooti ja punuti nii lõngast kui ka nahast. Lisaks tehti ka keraamikat, klaasikunsti, pakutrükki, korvivalmistamist ja palju muud uhket. Saabunud on pime aeg ja kodades pakuti võimalust ka ise helkureid valmistada.
Mitmes paigas ühendati Käsitöökojad Üle Maa päev ka teiste ettevõtmistega. Näiteks Kehras toimus Harju-Jaani rahvariidepäev, Raplas ettevõtmisi rahvarõiva nõuandekojast Öötantsupeoni, Anijal mõisa-kirbuturg, siin-seal laadad ning erinevad käsitöönäitused.
2014
Käsitöökojad üle maa toimusid 25. oktoobril ja seda juba neljandat korda. Üle-eestiliselt toimus rohkem kui 100 erinevat käsitöökoda, kuhu kogunesid käsitöömeistrid, et anda ühine panus oskuste edasiandmisel ja ainelise pärandi väärtustamisel. ERKL aastateema oli pühendatud meistritele. Õppida meistrilt! kutsus üles märkama oma paikkonna tegijaid, kellelt on õppida. Meistri sõna taga ei mõelnud me ainult juba tuntud ja tunnustatud meistreid, vaid ka andekaid tavainimesi, kes on meie ümber.
2013
Käsitöökojad toimusid 26. oktoobril. Käsitöömeistrid ja huvilised kogunesid juba kolmandat korda kokku üle Eesti, et anda ühine panus oskuste edasiandmisel ja ainelise pärandi väärtustamisel. Kokku saadi üle 50 erinevas paigas ning toimus huvitavaid kursusi, meistrikodasid ja näitusi.
Sel aastal olid meie koostööpartneriteks Rahvakultuuri keskus, Eesti Rahvamajade Ühendus. Kaasalöömist ootame järjest rohkem ka muuseumidelt ja koolidelt. Rahvamajad olid avatud 24h ja see suurendas õpitubade ja neis osalejate arvu kindlasti.
2012
Käsitöökojad toimusid 27. oktoobril.
Käsitöökojad toimusid enam kui 40 erinevas paigas üle Eesti ning toimus huvitavaid kursusi, meistrikodasid ja näituseid.
Osavõtt töötubadest ja avalik huvi võrreldes ehtekodadega 2011. aastal oli mõningal määral väiksem. Enamus töötubasid lähtus taimest tulnud aastateemast. Väiksem huvi käsitöökodade vastu võis olla tingitud spetsiifilisest aastateemast.
Korraldusliku poole ning aktiivse osavõtuga paistsid seekord silma Tartu, Võrumaa ja Hiiumaa. Kaugeima punktina toimus käsitöökoda Ruhnu saarel. Vormsil toimus juba ammuoodatud vitspunumise koolitus, mille sisu ja tulemustega jäid rahule kõik osalised.
2011
Toimusid 22. oktoobril rohkem kui 60 erinevas kohas. Kõik teemad ja töötoad olid seotud kas ehete valmistamise või ehtimisega (2011. a oli ehteaasta). Erinevaid õpi- ja meistrikodasid, näitusi ja loenguid oli kokku rohkem kui 170.
Oli suur huvi ja osavõtt ning üritust kajastati mitmetes meediaväljaannetes ning ka televisioonis.
Suurimad kojad olid Saaremaal, Tartumaal, Valgamaal, Pärnus jm.