Põhikiri

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu põhikiri
I Nimetus, juhatuse asukoht

 

1. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (ERKL) on vabatahtlik kasumit mittetaotlev organisatsioon. Ta on Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi (asutatud 1929, taasasutatud 1992) tegevuse jätkaja.
2. ERKL ametlik nimetus eesti keeles on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, lühendatult ERKL; inglise keeles Estonian Folk Art and Craft Union.
3. Juhatuse aadress on Pikk tn. 22 Tallinn 10133.
4. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Vabariigi Valitsuse otsustest, mittetulundusühingute ja nende liitude seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.

 

II Asutamise aeg

 

5. Asutatud jaanuaris 1929. Taastatud jaanuaris 1992. 1. jaanuarini 2004 kandis nimetust Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts.

 

III Tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise vahendid

 

6. ERKL tegevuse eesmärgid:
6.1. Rahvuslike käsitöötraditsioonide järjepidevuse säilitamine oma liikmete tegevuse kaudu.
6.2. Kultuuriloolaste, etnograafide ja käsitöömeistrite mõttejõu ja praktiliste oskuste ühendamine rahvakunsti propageerimisel ja viljelemisel.
7. Eesmärgi saavutamise vahendideks on:
7.1. Rahvakunsti- ja käsitööhuviliste koondamine, omavaheliste kontaktide loomise võimaluste edendamine.
7.2. Infopanga loomine nii käsitöömeistrite kui ka käsitööd tegevate organisatsioonide ja üksikisikutega.
7.3. Nõuandesüsteemi loomine, koolituse korraldamine tööks sobivaid õppeviise kasutades.
7.4. Rahvakunsti propageerivate materjalide ja õppekirjanduse kirjastamine.
7.5. Teabepäevade, näituste, demonstratsioonide, käsitöölaatade ja muude rahvakunsti propageerivate ürituste korraldamine.
7.6. Samasihiliste kohalike ja piirkondlike ühingute, liitude ja seltside ellukutsumine.
7.7. Koostöö riigi-, teadus- ja kultuuriasutustega, ühiskondlike organisatsioonide ja üksikisikutega.
7.8. Arendada koostööd Põhjamaade ja Euroopa samasihiliste organisatsioonidega.

 

IV Liitu astumise, sellest lahkumise ning väljaarvamise tingimused ja kord

 

8. Liidu liikmeks võib astuda sooviavalduse alusel.
9. Liidu liikmeks astumine ei ole vanuse ega rahvusega piiratud.
10. Liidust väljaastumisel tuleb sellest juhatusele kirjalikult vähemalt kuu aega ette teatada.
11. Liiget, kes ei täida käesolevast põhikirjast tulenevaid kohustusi, võib liidu üldkoosolek juhatuse ettepanekul liidust välja arvata.
12. Väljaastumise või väljaarvamise korral liidule makstud summasid (k.a. liikmemaksud) ei tagastata.

 

V Liikmed, nende õigused ja kohustused

 

13. Liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud või vabatahtlikud füüsiliste isikute ühendused.
14. Liidul on tegev-, toetaja- ja auliikmed.
15. ERKL tegevliikmel on õigus:
15.1. Valida ja olla valitud ERKL juhatusse.
15.2. Esitada arupärimisi, avaldada arvamusi ja teha ettepanekuid ERKL juhatuse töö kohta.
15.3. Osaleda komisjonide ja toimkondade tegevuses.
15.4. Saada teavet kõigis ERKL tegevust puudutavates küsimustes.
16. Liidu liikmed on kohustatud juhinduma käesolevast põhikirjast ja tasuma liikmemaksu.
17. Tegev- ja toetajaliikmed maksavad liikmemaksu, mille suuruse ja tasumise korra otsustab üldkoosolek igaks aastaks.

 

VI Liidu struktuur, õigused ja kohustused

 

19. Liit on juriidiliste isikute ühendus.
20. Liit peab oma liikmete üle arvestust.
21. Liidul on osakonnad erinevates maakondades.
22. Liit on juriidiline isik. Liidul on oma eelarve, arveldusarve pangas ning oma nimetusega pitsat.
23. Liidul on õigus:
23.1. Sõlmida lepinguid juriidiliste ja üksikisikutega.
23.2. Rakendada oma tegevuse kindlustamiseks palgalisi töötajaid.
23.3. Anda välja rahvusliku käsitöö edendamiseks stipendiume, preemiaid ja toetusi.
23.4. Omada vara.
23.5. Sõlmida ostu-müügi lepinguid.
23.6. Kirjastustegevuseks.
23.7. Omandada, pantida ja võõrandada vallas- ja kinnisvara, teha seadusega lubatud lepinguid, võtta endale kohustusi ning kohtu ees nõuda ja kosta.

 

VII Liidu juhtorganite nimetused, moodustamise kord, pädevus ja volituste tähtaeg

 

 

 

24. Liidu kõrgeim juhtiv organ on volikogu, kuhu kuulub iga liikme (juriidilise isiku) poolt üks esindaja, kes valitakse üldkoosolekul lihthäälteenamusega. Volikogu kutsutakse kokku vähemalt kord aastas, millest teatatakse kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette.
24.1. Volikogu kutsub kokku juhatus oma äranägemisel või revisjonikomisjoni või vähemalt 1/10 liikmete kirjalikul nõudmisel.
24.2. Kui juhatus kuu aja jooksul koosolekut kokku ei kutsu, võivad nõudjad seda ise teha.
25. Volikogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 liikmete arvust.
26. Kui volikogu jääb kohalviibivate liikmete vähesuse tõttu ära, peetakse järgmine volikogu pool tundi hiljem ja see on osavõtjate arvust olenemata otsustusvõimeline.
27. Volikogul on õigus otsustada kõiki Liitu puutuvaid küsimusi, kuid tema ainupädevuses on:
27.1. Liidu juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete ja nende kandidaatide valimine.
27.2. Liidu aruande ja eelarve kinnitamine.
27.3. Liikmemaksu suuruse määramine ja selle tasumise korra kehtestamine.
27.4. Liikmete Liidust väljaheitmine.
27.5. Liidu põhikirja muutmine ja täiendamine.
27.6. Liidu tegevuse lõpetamine.
28. Liidu laiendatud juhatus on vähemalt 7-liikmeline ja selle valib volikogu kolmeks kalendriaastaks. Allkirjaõiguslik juhatus on 4-liikmeline.
28.1. Juhatuse liikmete ja kandidaatide arvu otsustab volikogu.
28.2. Juhatuse liikme väljalangemisel asub tema asemele volikogu koosolekul kõige enam hääli saanud kandidaat.
28.3. Ülesandeid jaotab juhatus oma liikmete vahel ise ja valib enda hulgast juhatuse esimehe.
29. Juhatuse pädevusse kuulub:
29.1. Liidu esindamine ametiasutustes.
29.2. Volikogu otsuste täitmine.
29.3. Liidu vara valitsemine.
29.4. Jooksev asjaajamine ja muu tegevus volikogu poolt määratud piirides.
30. Juhatuse koosolekud on otsustusvõimelised, kui kohal on vähemalt 2/3 koosseisust.
31. Juhatusel on õigus küsimuste paremaks lahendamiseks moodustada eritoimkondi.
32. Juhatus on kohustatud volikogu aastakoosolekule esitama järgmise aasta tegevuskava koos eelarvega.
33. Liidu juhatuse esimees koordineerib juhatuse tegevust ning esindab Liitu juriidilistes ja finantsküsimustes.

 

VIII Revisjonikomisjon

 

34. Revisjonikomisjon valitakse üheks kalendriaastaks.
35. Liidu asjaajamist ja vara revideerib volikogu poolt valitud kolmeliikmeline revisjonikomisjon.
36. Revisjonikomisjon revideerib vähemalt kord aastas ERKL põhikirjalist ja finantstegevust ning kannab sellest ette volikogule. Revisjonikomisjon võib oma tegevuses kasutada audiitori abi.

 

IX Vara tekkimise, kasutamise ja käsutamise kord

 

37. Liidu vara moodustub:
37.1. Liikmemaksudest.
37.2. Kursuste ja ringide tasust.
37.3. Väljaannete kirjastamisest ja levitamisest, põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest.
37.4. Varalistest annetustest ja eraldistest.
37.5. Muudest tuludest, mis on vajalikud Liidu põhikirjalise tegevuse arendamiseks ega ole seadusega vastuolus.
38. Liidu sissetulekute ja väljaminekute üle peetakse raamatupidamise arvestust ning makstakse makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ettenähtud korras.
39. Liidu varade käsutamiseks on volitused Liidu juhatusel.

 

X Põhikirja muutmise ja täiendamise kord

 

40. Liidu põhikirja muutmiseks ja täiendamiseks on vajalik vähemalt 2/3 volikogul kohalolijate häältest.
41. Volikogu peab volitama vähemalt kaks Liidu juhatuse liiget alla kirjutama muudetud või täiendatud põhikirjale.

XI Liidu tegevuse lõpetamine

42. Liidu tegevuse lõpetamine:
42.1. Tegevus lõpetatakse volikogu või selle volitusi omava juhatuse otsuse alusel.
42.2. Likvideerimiseks valitakse likvideerimiskomisjon (vähemalt kolmeliikmeline) ja määratakse Liidu volikogu või juhatuse viimase koosoleku aeg, ühtlasi määratakse komisjoni volituste tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kaks kuud.
42.3. Lõpetamine toimub Liidu volikogu või juhatuse viimase koosoleku otsuse alusel, millega kinnitatakse ka likvideerimiskomisjoni tegevuse lõppakt. Tegevuse lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Põhikiri võetud vastu jaanuaris 1992.
Põhikiri viimati muudetud Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu volikogu koosolekul 09.02.2008.a.