07.01 – 27.01 KOHALIK TULNUKAS. India Maria Emilia Kiisler. Noor käsitöömeister 2023
Ta on keegi väga kaugelt või väga lähedalt. Kuidagi tuttav, samas võhivõõras. Ta tundub nii ebamaiselt kodumaine. Ta on kohalik tulnukas, kes kannab meie Maa värve ja sümboleid, kuid kelle vorm on võõras. Ta ei kuulu küll kuhugi, kuid ta on alati meie seas olnud. Ta on natuke kohalik ja natuke tulnukas.
Paljud inimesed tunnevad, et nad on korraga osa millestki suuremast ning täiesti kõrvale jäetud. Justkui aktsepteeritud, aga mitte täielikult. Olgu nad teiselt maalt, teisest rahvusest, teisest soolisest või seksuaalsest orientatsioonist, riigi lõunapoolt, kui kõik teised on põhjast või lihtsalt natuke jaburad ja imelikud. KOHALIK TULNUKAS tähistab neid natuke teistsuguseid, kes teavad kõiki teid ja käänakuid, kuid kohe üldse ei tundu kohalikud.
Näitusel “KOHALIK TULNUKAS” eksponeerib India Kiisler oma silmuskootud rõivakollektsiooni. KOHALIK TULNUKAS on ehtsast eesti villast ja inspireeritud arhailisest Mulgi tikandist ning Muhu rõõmsatest, elavatest värvidest. See on sümbioos kahest polaarsest Eesti piirkonnast, mis sümboliseerib kolimisjärgset absurdset kuuluvustunnet uues piirkonnas. Lisaks etnograafilistele meenutustele on KOHALIK TULNUKAS retrohõnguga, kooslus kosmoseajastu buumist ning eesti etnograafiast.
Rõivakollektsioon KOHALIK TULNUKAS esines esimest korda 2024.aasta Eesti Moefestivali Mood-Performance-Tants moeetendusel Tartus ja Eesti Kunstiakadeemia ERKI moetendusel Tallinnas.
28.01 – 17.02 Pealekasv
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu südameasjaks on meie suure käsitööpärandi tutvustamine noortele. Käsitööliidu aastateemaks 2022. ja 2023. aastal oli Pealekasv. Toona toimunud ettevõtmiste ümber koondus noorte aktiivgrupp, keda kutsume käsitööliidu noortekoguks. Sellest ajast on traditsiooniks saanud noortelaagrite korraldamine, aktiivselt on jätkunud “Meister kooli” aktsioon. “Pealekasvu” raames toimus käsitööteemaliste loovtööde korje, millest kujunes rändnäitus „Pärime!“. See ringleb Eesti koolides ja asutustes ning kõik soovijad võivad avaldada soovi näitust enda juures esitleda. Aastateema raames ühendasime meistrite ja noorte tegemisi ühisprojektidesse. Üks meeldejäävamaid oli üleriigiline paelapunumine koostöös Käsitööõpetajate seltsiga AITA. Ehtisime laulupeo ajaks Tallinna puud punutud paeltega. Paelu saadeti kõikjalt Eestist kokku üle 3000 ning nende valmistamisel kasutati ainult taaskasutusmaterjali. Nii olid peole kaasatud paljud käsitööd tegevad lapsed.
Näitusel osalevad noored on olnud käsitööliidu noortekogu loomise juures, nende tegevusi on märganud ja meile soovinud käsitööõpetajad. Nende uudishimu, areng ja kõnekad tööd räägivad enda eest
18.02 – 8.03 Neli põlvkonda näputööd
Näitus jutustab ühe pere loo.
“Meie pere lugusid jutustab see, et meid küll õpetasid ema-isa, inspireerisid käsitööõpetajad, aga eelkõige andis käsitööoskuse vanaema. Vanaemadel on olnud jaksu ja tahtmist väikeseid käsi õpetada nii, et et need on käsitöö juurde pidama jäänud. Öeldakse, et vanavanemad oleks justkui teisel ringil lapsevanemad, aga lisandunud rõõmude ja elutarkusega.
Näitusel on väljas meie beebipõlve riideesemed. Need on kõik valmistatud meie pere naiste poolt pisikesel tüdrukule lootuses, et temagi kannab kasvades edasi meie pere traditsioone, oskuseid ja rõõme. Tänapäeval polegi nii tavaline, et pere kõik põlvkonnad teevad käsitööd. Soovime seda rõõmu jagada ja olla inspiratsiooniks.
Meie näitus kujunes omal moel ilusaks meenutuseks ja järelehüüdeks Ernale, kes piilub meid juba teispoolsusest. Oleme kindlad, et tal on sokikudumine käes, ta silmis on soe naeruhelk ja kui piisavalt lähedalt möödume, torkab ta meid kelmikalt vardaotsaga.”
9.03 – 31.03 SÕÕR. Etnowerk
Etnowerk on Eestis loodud käsitöökudumite kaubamärk. Etnowerki rõivaloojad Liina Laaneoja ja Annika Vaalma saavad inspratsiooni rahvarõivastel kasutatud mustritest ja stiliseerituna on tulemuseks moodsed rõivad kaasaegsele naisele ja mehele. Etnowerki kudumid sobivad kanda nii tavarõivastena, kui ka kombinatsioonis rahvarõivaelementidega ning sobivad niihästi moelavale, kui tänavapilti.
Etnowerki kudumid valmivad käsitööna ning igaüks neist on isikupärane ja kordumatu.Etnowerki kudumid saavad oma alguse muuseumist, sealt tekib idee, seejärel muundavad Liina ja Annika selle idee kaasaegseks rõivaks, mis on ilus ja väga vastupidav ning teenib oma kandjat pikki aastaid. Pärast seda leiavad need esemed ehk samuti tee muuseumi ning ring saab täis. Etnowerki kudumid liiguvad ka käest kätte, emalt tütrele ja isalt pojale, mis näitab seda, kui väärtuslikuks kudumite kandjaid neid peavad.
Näitusel SÕÕR näitavad nad oma kümne tegutsemisaasta parimaid mudeleid, mida illustreerivad suureformaadilised raamitud moefotod.
Kuna 2025 on ka laulu- ja tantsupeo aasta, loodavad Etnowerki rõivaloojad, et pakuvad oma näitusega külastajatele elamuse ja emotsiooni, millega suvisele peole vastu minna. Emotsiooni, mis seob neid oma esivanematega, nende loovuse, armastuse ja tugevusega. Väliskülalistele aga pakume võimaluse tunnetada maailma ühtsust, kuna mustrite ja värvide keel on rahvusvaheline ning paljudes kultuurides on kasutusel sarnased sümbolid. Nii on neil võimalik ka ehk meie kultuuri keskel ennast kodusena tunda. Näitus aitab kogeda seda, et oleme kõiksuses koos ning teha mõttelise sõõri ümber maakera.
01.04 – 21.04 Märk OMA. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit
Märk OMA tähistab Eestis loodusest pärit eetiliselt kogutud ja töödeldud materjali.
Märgi eesmärk on:
toetada kohalike loodusmaterjalide eetilise kasutamise ja väärindamise kaudu kestlikku eluviisi.
julgustada loojaid ja tarbijaid jälgima teadlikult materjali elukaart ja selle kestel tehtud valikuid
suunata tarbijaid nende tarbimisvalikutel toetama kohalikku loodust, pärandit ja meistreid.
Märki kandev materjal on:
Eestis kasvanud või siit pärit
kasvatatud, kogutud ja töödeldud Eestis eetiliselt kultuuri- ja looduspärandit hoides
jälgitava päritolu ja elukaarega
Tarbijale on märki OMA kandva materjali tutvustus avalikult kättesaadav märgisaaja infokanalis 2020. aasta sügisel toimus Viljandi Pärimusmuusika Aidas Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna pärandtehnoloogia konverents „Oma nahk“. Konverents keskendus loomanaha kui käsitöö- ja tarbekunstimaterjali kasutamisele Eestis. Foorumi lõpus toimunud arutelu käigus analüüsiti põhjusi, mis takistavad eestimaist loomanahka senisest rohkem kasutamast. Osalejad nõustusid väitega, et olukorra parandamise võti on tihe koostöö. Esimeseks eesmärgiks seati Eesti Oma Naha tootemärgi väljatöötamine ja rakendamine.
Protsessi juhtimine jäi käsitööliidu ülesandeks, töörühma kuulusid Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad, Kultuuriakadeemia selle ala spetsialistid ning käsitööliidu juhatuse liikmed. Arutelude käigus otsustati OMA märgi alla mahutada kõik Eestis pärit looduslikud materjalid. 2023. aastaks töötati välja märgi statuut ja andmise kord. Esimesed märgid anti välja sama aasta Mardilaadal.
Näitusel esitleme Eesti loodusest pärit ja siin töödeldud materjale, mida on ajalooliselt kasutatud tarbeesemete valmistamisel ja mis on rikastanud ning mõjutanud meie elukeskkonda. Vill, puit ja nahk on kasutusel igapäevaselt ka tänasel päeval, kuid kuidas valmistatakse tõrva või kuidas saab maapõuest võetud savist vastupidav ning praktiline keraamiline nõu? Tööprotsesside kirjeldused ja materjalide näidised aitavad selles selgust saada.
Näituse töörühm: Liina Veskimägi- Iliste, Kristina Rajando, Liis Burk, Mae Kivilo
Näitusel osalevad:
Ernst teenused OÜ. Margit Pensa
Tõrvas OÜ. Ain Raal
Koordikoda MTÜ. Monika Hint
Aare Jaama
Nüwako OÜ. Iris Järg
Mäeotsa hobitalu OÜ. Maarja Koivuoja
Lahemaa pärimuskoda. Liis ja Roland Burk
Lahemaalammas. Imbi Jäetma
Wile alpakafarm. Evelin Jenk-Heinsaar ja Imre Heinsaar
Muru villavabrik. Liina Lehis
Tsooru Potitehas. Marko Puksing
Edev Eremiit MTÜ. Meelis Kihulane
Stuudio Emma Leppermann. Liisa Kallam
Ragnar Saage (Tartu Ülikool, arheoloogia teadur)
Margus Rebane
Thea Kull
Viiskanda OÜ. Urmas Veersalu
Olustvere Puidukoda. Olustvere Maamajandus- ja Teeninduskool. Mirjam Pärnamets
Ärni Puitkäsitöö. Ernst Sibul
Näituse kujundus: Mae Kivilo
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Haridus- ja Teadusministeerium läbi projekti “Raua päritolu määramise alusuuring Eestis”
22.04 – 12.05 PEALE KEVADPÜHI. Hylda OÜ. Mari Pukk. Käsitööettevõtja 2024
Peale kevadpühi on aeg otsida välja kirjumad kangad ja valmistuda selle suve suurteks pidustusteks.
Käesolev näitus on väike ülevaade Hylda senini valminud tööst ajalooliste mustritega trükikangaste taasloomisel.
Näitusel ,,PEALE KEVADPÜHI” on eksponeeritud valik trükimustrilisi sitsikangaid. Mustrite originaalid pärinevad esemetelt, mida on meie eelkäijad kasutanud rahvarõivakomplektide täiustamiseks. Tükk võõrsilt toodud pilkupüüdva mustriga sitsikangast oli ihaldusväärne kaup ja omas väärtust, mida me tänapäeval õieti hoomatagi ei oska. Trükimustriline puuvillakangas, mis endistel aegadel oli palju enamat kui pelk materjal, jutustab meile lugu ajaloost ning esivanemate oskusest ühendada käsitööd ja vabrikutoodangut.
Näitusel välja pandud kangad ei ole pelgalt koopiad muuseumifondides ja erakogudes talletatud minevikust, vaid vanade meistrite loodud kaunid mustrid on saanud uue elu, et need saaksid rikastada meie tänapäevast rahvarõivakultuuri ning pakkuda rõõmu ja inspiratsiooni uutele põlvkondadele. Tükike trükimustrilist ajalugu võib saada osaks ka kaasajast, olgu selleks suvine sitsikleit või puuvillane pearätik.
13.05 – 02.06 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool on õpetanud tekstiilkäsitööd alates 2008. aastast. Käsitööõppe eesmärgiks on talletada meie esivanemate käsitööoskusi, anda neid edasi järeltulevatele põlvedele ja läbi selle toetada rahvuskultuuri säilimist.
Näituse keskmes on heegelpits. Meie esiemad tegid palju kaunist näputööd. Raskest igapäevatööst hoolimata oli neil soov luua enda ümber ilu ning nad kaunistasid peente heegelpitsidega nii rõivaesemeid kui kodutekstiile. Äärepitsid heegeldati käterätikutele ja põlledele, voodid ja kummutid kaeti heegeldatud katete ja linikutega.
ERM-i Heimtali muuseumi kogus on hoiul rohkesti kauneid heegelpitse. Pitsid on eriilmelised, mõned on laiad ja mõned kitsad, mõned aga koosnevad hoopiski eraldi heegeldatud motiividest. Ka etnograafilisi pitse on võimalik tänapäeval järele heegeldada, kui vaid osata muster pitsi järgi kirja panna. 2024. ja 2025. aastal käisid tekstiilkäsitöö erialal õppijad Heimtali muuseumis ning märkisid pitside mustreid üles. Hiljem heegeldasid nad enda joonistatud mustrite järgi pitsid valmis.
Sellel näitusel täiendavad pitse Olustvere mõisa puidukojas valminud taburetid ja pingid. Puidukoda kasutab traditsioonilisi puutöövõtteid ja käsitööriistu ning väärtustab puidu olemust ja võimalusi materjalina. Lisaks on vaatamiseks välja pandud mõned kangakuduja jätkuõppe õppekava õppijate telgedel kootud täiskoekirjalised vaibad.
Heegelmustrite joonistamist ning pitside heegeldamist juhendas tekstiilkäsitöö õpetaja Aivi Tamm. Puutööd tegi ja näituse kujundas puidukoja meister Mirjam Pärnamets. Originaalpiltsid pildistas fotograafia õpetaja Sandra Urvak.
03.06 – 7.07 Rahvarõiva tuules. Kodukäsitöö.
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatus on kinnitanud 2024-2025 aastateemaks rahvarõiva ning kutsunud üles korraldama erinevaid aastateemaga seonduvaid ettevõtmisi. Kihelkondlikud rahvarõivad on ootuspäraselt suurenenud tähelepanu keskmes, edukad on rahvarõivakursused ja valminud rõivaste esitlused. Kindlasti ei pea kandma rahvarõivast alati täiskomplektina. Julgemalt võiks leida võimalusi rahvarõivaste üksikosade sobitamiseks argi- ja pidupäeva rõivastusse. Rahvuslikud hõbeehted ja kirivööd on hindamatu varandus ka meie tänases rõivamoes. Eraldi teema on rahvarõivastest inspiratsiooni ammutamine. OÜ Kodukäsitöö pakub laulu- ja tantsupeo suveks näituse, kus allikaks nii rahvarõivaste lõiked, mustrid ja suviselt vallatud võimalused mängida rahvarõiva üksikosadega. Meie näituse pealkirjaks sai “Rahvarõiva tuules”.
Ettevõtmise peamine eesmärk on kutsuda huvilisi senisest rohkem mõtlema meie rahvakunstipärandile. Pärandiks saadud pärandvara tuleb alles hoida ja edasi pärandada. Rahvarõiva tuules esitlevad näitusel oma loomingut Vilve Unt, Riina Tomberg, Ulve Kangro, Mari Pukk, Kadi Pajupuu, Katre Arula, Kersti Loite, Lembe Maria Sihvre jt. kunstnikud ja käsitöömeistrid. Suur osa väljapandud töödest valmib näituseks ja esitletakse esmakordselt. Enamike tööde puhul on kirjas inspiratsiooniallikas.
Kõrvuti rõivastega on näitusel eksponeeritud suurrätte, peakatteid ja muid teemaga seonduvaid aksessuaare. Suvega käivad tänasel päeval kindlasti kaasas rahvarõivateemast kantud T-särgid.
Meie rahvarõivas on kaunis ja püsiv. Esivanemate mustrid elavad edasi rahvusliku puudutusega uustoodetes, et need jõuaks igapäevaselt enamate kandjate selga.
Loodame, et näitusekülastaja saab kaasa palju huvitavaid ideid oma koduse pärandvara väärtustamiseks ja suvepidudele sättimiseks.
08.07 – 21.07 Kroonimine, The Crownation. Mütoloogiline Soome. Routa design. Soome kunstnik Kirsi Vahtera.
Traditsiooniliselt korraldab MTÜ Käsitöömaailm igal aastal Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis ühe rahvusvahelise näituse. Selle aasta rahvusvaheline koostöö toimub Soome kunstniku ja disaineri Kirsi Vahteraga, kelle näitus Kroonimine toob esile unikaalse käsitööoskused ja visuaalselt uhked fotod. Vahtera näitus Kroonimine koosneb 14 ainulaadsest kroonist, mille loomisel on autor saanud inspiratsiooni Soome mütoloogiast ja ajaloolistest uskumustest. Muistses Soomes eksisteeris arvukalt jumalannasid, vaime ja loodusjõude, kellel olid oma võimed ja rollid ühiskonnas. Kuigi paljud neist unustatud, on mõned endiselt meie seas, varjatud ja varjus, ootamas taasavastamist.
22.07 – 11.08 Aita Rõemus. Siidimaal
12.08 – 01.09 Pitsid. Merli Taukar
02.09 – 22.09 Aet Reha, Katarina Naarits
23.09 – 13.10 Kangakudumise infopäeva näitus
14.10 – 03.11 eesti-keha-kate 3, konkursitööde näitus
04.11 – 24.11 Aiboland rahvarõivanäitus
25.11 – 15.12 Lembe Maria Sihvre
16.12 – 05.01.2026 Katre Arula