Pärandiuurija ja kiulina kasvatajana hoian elavana eestlaste pärimust. Läbi käsitsi töödeldud linakiu hoiame oma käsitöötraditsioone. Linakiud on algmaterjaliks tekstiilidele, köitele jne.

Tegutsen Võrumaal. Oma tegevusega hoian kestlikke ja traditsioonilisi väärtusi.

OÜ Tõrvas tegutseb aastast 2007. Üheks põhitegevuseks on algusest peale olnud kohalikest männikändudest männitõrva tootmine, aga ka palkmajaehitus ja hoonete renoveerimine.

Kogume kokku aastakümned metsas seisnud vanad vaigused männikännud  ja keedame nendest utmise teel tõrva välja. Kännud on kohalik looduslik tooraine, mille kogumisel ei kahjustata loodust. Vanade kändude juurimine ja kokku kogumine toimub käsitsi.

Valmiv männitõrv on loodussõbralik toode, valmistatud kohalikul viisil traditsiooniliseks puidukaitsevahendiks. Tõrva on puidu kaitsmiseks kasutatud juba aastatuhandeid ja seda saab lisandväärtusena kasutada rahvameditsiinis, seebi keetmisel jms.

Tõrvamüük toimub põhiliselt enda talust. Enamus tõrvast müüme Soome sealsete muinsuskaitsealuste kirikute katuste katmiseks, samuti ka Eestis puitpaatide ehitajatele ja hoonete kaitseks. Väikesed kogused on läinud tõrvaseebi keetjatele, kuna puhast (seebiks sobivat) tõrva leidub turul vähe.

https://www.youtube.com/watch?v=w1S6ogAcnNM 

Aare Jaama põhitöö on topiste valmistamine. Viimasest sai alguse ka seebikeetmine, sest topiste tegemiseks tuleb nahad täielikult rasvast puhastada.

Hakkasime otsima karurasva kasutamiseks võimalusi. Rahvatarkustes on talletatud, et karurasv aitab liigesehaiguste ja kopsuhaiguste korral, samuti ravib põletushaavu. Karurasv pärineb Eestis kütitud karudelt ning tugeva antiseptilise toimega kuusevaigu korjame vigastatud puudelt. Kuusevaik oli vähemalt varasemal ajal paljude salvide koostises.

Keedame seepi ligi saja aasta vanuse retsepti järgi. Kui kõik õnnestub, kulub pajatäie seebi keetmiseks kaheksa kuni kümme tundi, sealjuures peab seepi pidevalt keetma ja segama. Seebikeetmisel jälgime ka kuufaasi. Vanarahva tarkuse järgi saab parema seebi  siis, kui enne täiskuud keeta ehk kui kuu nii-öelda narmendab.

Eestis müüme seepi peamiselt laatadel, aga seepi on võimalik tellida ka kodulehe kaudu. Karurasvaseebiga pesemise järel on nahk pehme ja peagi tuleb hea uni. Seebiga saab riietelt maha muidu raskesti väljatulevad plekid. Tootel on terviseameti luba ning on ka CITESi (loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon) load.

Kogun jahimeestelt või toiduettevõtetelt ulukinahku. Viin need Skineks firmasse parkimisse, kus kasutatakse taimparkimist.

egade algusest on kasutatud kütitud loomade nahku oma tarbeks, olgu need rõivad, jalanõud või aksessuaarid.  Metskitsenahast olid näiteks vanasti tehtud rahvarõivapüksid. Kuna jahinduse käigus kütitakse loomi, tuleks nendest kõik ära kasutada. Parkimisel kasutatakse looduslike materjale, mis on hea nahale ja ei kahjusta loodust.

Valmis silenahkadest või karusnahkadest teen erinevaid tooteid. Tegemises on: kotid, vööd, mantlid, kasukad, mütsid, kindad, dekoratiivelemendid jms. Hetkel müün asju tellimusel, aga plaanis on teha veebileht ja viia oma tooteid ka Eesti disainipoodidesse müügiks.

Mäeotsa Hobitalu OÜ tegeleb linnu- ja loomakasvatusega, agroturismiga, taimekasvatusega ja traditsiooniliste võtetega nahaparkimisega . Nahad saame või ostame kokku loomakasvatajatelt ja jahimeestelt. Päästame ka maantee äärest autolt löögi tagajärjel hukkunud väikeulukite nahad.

Kasutame ära ja anname uue väärtuse nahkadele,  mis muidu oleksid  hävitamisele läinud või minema visatud,  need saavad uue elu trofee- või karusnahkade näol. Väärindatud, pargitud  traditsiooniliste võtetega.

Nahk on parim looduslik materjal ja seda on inimkond kasutanud ja kandnud aastatuhandeid.

Turustame talupoes, e-poes ja laatadel.

Valmistan loodusmaterjalidest esemeid, lisaks luumaterjalile ka puidust, savist, sarvest ja nahast käsitööesemeid. Turustan oma e-poodides üle maailma.

Materjal on jahimeestelt varutud ja Koordikambris töödeldud. Nii kasutan ära ja väärindan jahipidamises ülejääva materjali. Luu, nahk ja sarv materjalina on iidne materjal, mida kasutasid meie esivanemad, seda saab töödelda keskkonnasõbralikult. Need on inimsõbralikud materjalid, kestlikud ja sellest valmistatud esemeid võib pärandada tulevastele põlvedele.

Selline eluviis ja asjade valmistamine austab nii loomi, käsitööd, kui pärandoskusi.

Meie karjas kasvavad valdavalt Eesti põlistõud – kihnu maalammas ja eesti maalammas. Lisaks on segaverelisi lambaid segatud rootsi ja gotlandi peenvillalammastega.
Villalambaid tuleb pügada kaks korda aastas. Pügamisel sorteerime villa lammaste kaupa ning otsustame, milliseid omavahel segada ja kellede villast lasta teha eraldi lõnga või kraasvilla.
Valmis lõngast (mis töödeldakse meile Muru Villavabrikus)  valmistame valdavalt arhailises nõeltehnikas esemeid, millele on omistatud ka Tunnustatud Eesti Käsitöö märk Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu poolt. Samuti müüme oma lammaste villast saadud lõnga ja kraasvilla edasi teistele käsitöölistele.
Meie talu jaoks on olulisel kohal ka lambakasvatuse tutvustamine kõikidele huvilistele. Talukülastuste käigus külastame ka meie lambakarja, inimesed saavad lambaid neile lubatud toiduga toita, neid paitada ja kallistada. Osa lambavillast jätame lõngaks töötlemiselt kõrvale ja näitame sellega külalistele, kuidas lambavilla töödelda käsitsi ning mis on erinevad etapid ning võimalused lõnga valmistamiseks.

Uuri külas Pärlijõe käärus asuv Sae talu on üks vanimaid põlistalusid Lahemaal. Siin elavad
lahemaalambad.
Eesti maalamba lugu on pikk: aastatuhandeid inimese kõrval elades on nad teda riietanud ja
toitnud. Põhja lühisabalammaste hulka kuuluv eesti maalammas on väheldast kasvu ja visa,
mitmevärvilise ning mitmekihilise villaga usin muru- ja võsapügaja. Ta sobib siinsetesse oludesse
ja elukooslustesse. Meie pärandmaastikud on kujunenud inimtegevuse ja looduse koosmõjul ning
lammastel on selles oluline osa.
Lahemaalamba lugu algas 2003. aastal, kui alustasime maalambaotsinguid Eesti äärealadel ja
saartel ning tõime oma tallu esimesed kaks utte.
Eesti maalammas tunnistati tõuks 15.03.2022. Tõunimega eesti maatõugu lammas, lüh. EML.
Kust on tulnud vill meie rahvariideseeliku ja -kuue tarbeks?
Kust meie sukad-sokid-käpikud? Lahemaalammas teab!

Wile alpakafarm kasvatab alpakasid looma arvestaval viisil, tagades neile loomulikud elutingimused – loomad elavad karjas, pääsevad iga päev karjamaale ja õhtul metsloomade eest tallidesse varju. Villa pügamine toimub kevadel, kohe kui ilmad soojenevad. Kuumade suveilmadega on loomal kasukata mõnusam ja varakevadel pügatud loomadele jõuab sügiseks soe kasukas selga kasvada. Pügamisel on oluline looma heaolu – eesmärk on pügada võimalikult kiiresti, kuid ettevaatlikult, looma kahjustamata.

Alpakavilla on 22 erinevas toonis, kusjuures iga toon sorteeritakse eraldi. Alpakavill ei sisalda lanoliini, seetõttu on puhastamine keskkonnasäästlik ja toimub villapuhastusmasinaga, mis eemaldab villast tolmu ja heinasodi ilma kemikaale kasutamata. Lõng kudumiseks valmistatakse ainult I klassi, ehk kõrgema sordi alpakavillast, II klassi vill leiab kasutamist vaibalõngana ja alpakavillaste tekkide täitematerjalina.

Wile Farmi alpakavillast valmistatud lõngad on looduslikku värvi, värvimata.

Muru Villavabrikus toodetakse lõnga kaasaegsete poolkamm ketruse seadmetega. Villa sorteerimisel ja töötlemisel kasutatakse palju ka käsitsi tööd, et villakiud säilitaksid oma loomuliku kvaliteedi. Vastavalt kasvatatavate villade olemusele ja kogustele on ka enamus lõngadest eriilmelised väikepartiid.

Lambakarjad on väikesearvulised ja mahetootmise taludest. Villavabrikus leiab kasutust nii kõrgema kvaliteediga vill (kvaliteetlõngadeks) kui ka veidi madalama kvaliteediga vill (kraasvillaks, vaibalõngaks, vanutatud materjalideks). Toorvilla sorteerimisjäägid ja tootmisjäägid leiavad tee aiapidajatele peenramultsiks või puuistikute kaitseks metsloomade eest. Tootmisjäägid sobivad osaliselt ka taaskasutamiseks vaibalõngades või kraasvillas.

Muru Villavabrik kasvas välja armastusest lammaste vastu ja huvist naturaalsest villast ise lõnga valmistada. Läbi käsitsi villa töötlemise ja ketramise jõudsin kaasaegse villavabriku loomiseni 2017. a sügisel. On oskused ja kogemused kedrata lõnga nii erinevate lambatõugude kui ka muude villaloomade villast. Kedratakse teenustööna lõnga Eesti farmiomanikele nende enda loomade villast. Samuti ostetakse kohalikelt villaloomade kasvatajatelt toorvilla ja töödeldakse see erinevateks lõngadeks ja muudeks käsitöömaterjalideks. Muru Villavabriku tooteid saab osta villavabrikus kohapeal või läbi FB lehekülje.

Kõik Tsoori potitehas tooted valmivad kvaliteetsest Lõuna-Eestist kaevandatud savist. Selle keraamilised omadused on väga head ehk vägagi sobivad toidunõude valmistamiseks. Savi segatakse ning sõtkutakse parajaks ajalooliste tööstuslike masinatega. Kausse vormitakse Ida-Saksamaalt pärit pressiga.