Arhailine tikand

05/03/2024

17:30 - 19:45

Õppeasutus: Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

Koht: Raekoja plats 18, Tallinn. Koolituskeskus asub 4. korrusel.

Aeg: 5., 12. ja 26. märts 2024 kell 17.30–19.45

Maht: 9 a/h

Hind: 70 eurot, lisanduvad materjalid 15 eurot

Koolitaja: Lembe Maria Sihvre

 

 

 

 

Palun võta kaasa tikkimisraam. 

Töövahendid saab osta ka kohapeal juhendajalt, 15 eurot.

 

 

Taimeaineline Mulgi tikand esines sõbadel, puusapõlledel, põlledel, mulgirättidel ja suurättidel. Tikkimiseks kasutati kodukedratud jämedat lõnga, seetõttu oli ka tikand jämedakoeline. Lõngu värviti kodusel teel saadud taimevärvidega.

Värvigamma koosnes põhitoonidest: kollane, punane, sinine, roheline. Roheline värv sümboliseeris maad, kasvavaid taimi, aga ka surma. Sinine tähistas taevast ja mõtlemist. Tumeroheline ja tumesinine annavad tikandile põhitonaalsuse. Punast — maa, vere, tule ja armastuse värvi — ja kollast kui päikesevalguse tähist kasutatakse rohkem värvilaikudena. Tavapäraselt olid värvilised motiivid piiratud tumesinise lõngaga.  Tikkimiseks kasutati vars-, sämp-, ahel-, rist-, ristik-, madal- ja mähkpistet.

Enamasti on tikandite motiivid abstraktse stilisatsiooniga ja piir geomeetriliste ja taimeliste vormide vahel on vaid aimatav. Ajastu ornamendikunstile iseloomulikult on tikandite motiivid enamasti ümbritsetud kontrastvärvuses topeltkontuuridega, mis sageli on gootipäraselt sämbuliste servadega.

Keskaegset laadi meenutavad ka tikandite kompositsioonivõtted. Oma ülesehituselt sarnaneb tikand keskaegsele kiriku seinamaalidele või vitraažidele. Tikandite lähtealuseks on keskaegsed sümboolse alltekstiga sakraalmotiivid, mis on põhjustatud kiriku olulisusest igapäevaelus. Ristiusus sümbolid on tikandis põimunud esiajalooliste maagiliste märkidega.  Neid loeti õnne toovateks ja kaitset pakkuvateks märkideks.

 Vunder, 1992

 

 

Koolitajast:

Lembe Maria on ERKLi rahvusliku tikandi mentor.

 

 

 

 

 

 

 

Foto: Sandra Urvak