27.12.2022–16.01.2023 Pärnumaa põlled
Näituse korraldajateks on Pärnumaa Rahvarõiva Nõuandekoda ja MTÜ Tõstamaa Käsitöökeskus.
Pärnumaa kihelkondadest on muuseumitesse kogutud väga palju erinevaid põllesid. See ajendas esmalt Pärnumaa põllede raamatut koostama ja sealt omakorda küpses näituseidee.
Näitusel saab näha Pärnumaa põllede mitmekesist ilu ning ülevaate materjalidest ja võimalustest, mis tänapäeval põllede tegemiseks kasutada on.
Näitusel on esindatud nii trükitud koopiakangastest põlled, lõimeotsa niplisest ja spetsiifilisest kangasidusest tulenevalt käsitsi telgedel kootud kangast valmistatud põlled, aga ka sarnase mustriga ostukangastest valmistatud põlled.
Avamine 27. detsembril kell 16.00. FB kajastus SIIN
17.01–6.02 Kose Kunsti ja Käsitöö Seltsi 10. juubeliaasta näitus
Kose Kunsti ja Käsitöö Selts tegutseb Harjumaal, Kose vallas, Ravila Mõisas. Selts on asutatud 2012. aastal ja on tänaseks tegutsenud juba 10 aastat, siit ka näituse pealkiri “10 aastat kunsti ja käsitööd”.
Seltsi tegevuse eesmärgiks on rahvuslike käsitöötraditsioonide järjepidevuse säilitamine oma liikmete tegevuse kaudu, rahvakunsti- ja käsitööhuviliste koondamine, koolituste, näituste, õpitubade ja õppereiside korraldamine. Seltsi liikmeteks on peamiselt kohalikud Kose valla naised.
Näitusel on valik töid kudumitest keraamikani, mis on valminud seltsi poolt korraldatud õpitubades ja kursustel. Kose Kunsti ja Käsitöö Selts ootab külastajad oma tegemistega tutvuma ka Ravila Mõisa, kus on avatud näitused ning kunsti- ja käsitööbutiik.
Avamine 17. jaanuaril kell 17.00. FB kajastus SIIN
7.02–26.02 Hetk. Kudumid. Kaidi-Kätlyn Reimann
Kaidi-Kätlyn Reimann: “Vaataja näeb justkui osakest toast kus ma olen hetk tagasi viibinud, jätnud oma viimase kudumi pooleli ja lahkunud – kas siis uue materjali otsingule, tööle või Haapsallu. Näitusel näeb minu käsitsi kootud kudumeid, mis on inspireeritud Haapsalu salli mustritest.”
Avamine 7. veebruaril kell 17.00. FB kajastus SIIN
27.02–18.03 Põhjamaa siid. Linanäitus. Karilatsi Vabaõhumuuseum
Lina on meie piirkonnale ajalooliselt väga oluline tekstiilimaterjal ning viimasel aastal oleme keskendunud selle jätkusuutlikkusele ja kultuuripärandi säilitamisele.
Teekond linaseemnest lõngani kestab peaaegu kuus kuud. Näitus tutvustab lina „9 surma“ ehk taimest lõngani 9 erinevat tööetappi koos tööriistade ja näidistega.
Avamine 27. veebruaril kell 17.00. FB kajastus SIIN
21.03–10.04 VEDAMINE. Kangakudumise alaliit
Vedamine seostub lõime vedamisega, eestvedamisega, aga eelkõige on üks suur vedamine, et just Sina oled meie kangakudumise radadel!
Näitusel osalevad kangakudumise alal silma paistnud loojaid, kes innustavad oma eeskujuga ja õpetavad uusi tegijaid. Propageerides traditsioonide jätkumist kangakudumises, samas kutsudes vaatajaid üles looma uusi ja huvitavamaid tehnikaid juhendajate eeskujul.
Näitusel esitlevad oma töid kaheksa Eesti erinevates kutsekoolides ja neli Eesti kõrgkoolides kangakudumist õpetavat õpetajat, lisaks kolm erinevatel aegadel käsitööliidu kangakudumise alaliitu vedanud meistrit. Kõik nad on käsikangastelgedel kudumise meistrid. Neilt on palju õppida. Igaüks on omanäoline ja rikastab meie rahvakultuuri kangakudumise alal. Kõigil on erinev nägemus materjalitunnetusest ja tehnikatest. Eestil on oma kangakudumise meistritega VEDANUD!
Avamine 20. märtsil kell 16.00. FB kajastus SIIN
11.04–01.05 MIIHI MANO – lähme meestesse! Seto rahvarõivanäitus.
2023.aasta Seto käsitöö näitus Tallinnas on inspireeritud vastvalminud rahvarõivaraamatust. Raamatu koostamise käigus rääkisime ükslugu, et … „lähme nüüd meestesse“, ehk siis raamatu selle osa juurde, mis käsitleb meeste rõivaid.
Seto meeste rõivad on ajas muutunud vähe, sest juba 19.saj. lõpus ja 20.saj. alguses mindi massiliselt üle linlikule riietusele. Muuseumikogude ja vanade fotode põhjal saame siiski tänapäeval kokku tervikpildi seto mehe rõivastest.
Seto mehe rõivastuse põhiosaks on hame (hamõh), püksid (kaatsad), hame peal kantav vöö (vüü). Ülerõivastena kanti pikk-kuube, milleks oli lühem ja kergem puulsärk ning külmemal ajal villane härmak. Talverõivaks oli lambanahkne kasukas, peakatteks karvase voodriga läki-läki, luntküpär.
Igapäevajalatsitena kasutati pastlaid, tööjalatsitena viiske ja päternaid. 19.sajandi teisel poolel hakati kandma värviliste säärekirjadega sukki – kapudaid. 19.sajandi lõpul hakati kandma ka säärsaapaid.
Käesoleva näitusega toome huvilisteni ülevaate tänapäeval valmistatud rõivastest. Erinevate meistrite käsitööna on valminud uhked pidulikud rõivad ja sinna kõrvale ka töörõivaid. Loodetavasti pakub põnevust suur hulk käsitsi õmmeldud vanematüübilisi pükse – põrnakaatsu’. Kindlasti toome näituse vaatajateni erinevaid vöid, sukki, kangaid ja aksessuaare. Tulge uudistama!
Avamine 11.aprill kell 14.00. FB kajastus SIIN
2.05–22.05 Luues uut, vääristad vana. Eve Mahhov ja Kairi Orav
Näituse ideeks on juba loodud tekstiili väärtustamine, teadlikkuse tõstmine materjalidest, mida kanname. Parim riie on ese, mis valmib nii aeglaselt, et ei tekita prügimägesid ning kui on oma ülesande täitnud, kõduneb täielikult. Valmistame riiet, mis ei koorma keskkonda, sest nartsuks kantud naturaalseid vanu esemeid saab kasutada kompostis ja peenarde põhjamaterjalina.
Ise tehes omandame oskused ja teadmised. Ostes anonüümselt eset ei võta me vastutust edasise eest. Kui inimene ise ei ole osalenud riide valmistamise protsessis, ei oska ta hinnata tehtud tööd, vaid on parandamise asemel valmis ostma aina uut ja uut. Loome uut trendi, et parandamine, taaskasutus ja aeglane loomine oleks moes ja teadlik valik. Soovime, et kiirmood oleks eilne päev, et me tarbijaina sunniksime tekstiilitööstust tegema keskkonnateadlikke valikuid.
Avamine 2. mail kell 17.00. FB kajastus SIIN
23.05–12.06 Täitsa PAEL. Kuraator Lembe Maria Sihvre
Punutud, põimitud, palmitsetud, kootud, rehaga ja ilma, kõladega, mõõgaga, niitega ja niiteta, sõlmitud, silmustega, hargiga – lõpmatu on see paelte ja vööde maailm, milles on ikka veel avastamata paiku!
Jupikest paela läheb ikka vaja – säärepaelad, sukapaelad, vööpaelad, juuksepaelad, põllepaelad, luisukotipaelad, seelikupaelad, püksipaelad…
Näitusel “Täitsa pael!” tutvustame murdosa meie rikkalikust vöö- ja paelamaailmast. Pakume näiteid erinevatest tehnikatest, tutvustame paelte kasutusvõimalusi nii traditsiooniliselt kui ka kaasaegses võtmes. Paeltepunumine on nii ajaviide kui ka suurepärane võimalus motoorika arendamiseks. Vastavalt vanusele, võimetele ja tahtmisele saab punuda-põimida-kududa nii lihtsamaid paelu kui ka leida väljakutset keerulisemate tehnikate omandamiseks.
Näituse raames püüame äratada huvi meie rikkaliku paelamaailma vastu, samuti tutvustame võimalusi kasutada kaasaegseid materjale. Töötubades näitame erinevaid töövõtteid.
Avamine 23. mail kell 16.00. FB kajastus SIIN
13.06–03.07 Igal linnul oma kuub. Kango Tekstiil
Kango Tekstiil esitleb oma uut 2023. aasta kollektsiooni, kus põhirõhk on villastel rõivastuskangastel ja neist õmmeldud mantlitel ja vestidel. Lisaks tikitud suurrätid ja kotid. Kangaste kudumisel ja kaunistamisel on inspiratsiooni saadud lindude sulestikest.
Kõik kangad on 100% villased ja kergelt vanutatud. Kasutatud on vaid paari kudumistehnikat, kuid erinevaid värvikombinatsioone. Osad mantlid ja vestid on kaunistatud narmaliste kantidega, mis on valmistatud kangakudumisel järgi jäänud lõimelõnga lõppudest Paksud ja kohevad kandid meenutavad sulgi. Neid on aastaid kogutud ja nüüd leidus neile efektne kasutusviis.
Rätikud on 100% villased, kergelt vanutatud. Kaunistamiseks on välja töötatud uued sulgi imiteerivad ja erinevate lindudega tikandid. Tikkimislõngadeks on kasutatud aastatega kogunenud lõimelõnga lõppe.
Kottide kangad on kootud linasest materjalist, osad kangad on reljeefse koemustriga, osad kootud lihtsas labases koes ja kaunistatud tikanditega. Tikandiks juba rätikutelt tuttavad suled ja linnud. Kottide õmblemiseks on lisaks kootud kangale kasutatud ka naturaalset nahka.
Näituse jaoks loodud mudelid jäävad edaspidi Kango Tekstiili toodangusse. FB kajastus SIIN
04.07–24.07 200 heegeldatud prossi. Marianne Seiman
Näituse idee on tutvustada heegeldamise erinevaid võimalusi. See traditsiooniline käsitööviis võib olla lisaks harjumuspärasele praktikale ka kunstnikule eneseväljenduse ja oma ideede ellukutsumise vahendiks.
Näituse põhimassi moodustavad aastatel 2016 ja 2017 #the100dayproject raames valminud prossid, mil autor heegeldas 100 päeva jooksul iga päev ühe prossi. Ta käsitledes neid kui visandeid ja ideede talletusi. Näitusel saab näha palju katsetusi erinevate materjalide, tekstuuriga, temaatikaga viktoriaanlikest pärlitega kaunistatud ehetest kuni toorjuustukoogi ja külma peedisupi stiliseeringuteni, lisaks on heegeldatud seeni ja putukaid.
Väljas on ka autori viimase aasta looming, kus on piir nihkunud juba pigem käsitöölt kunstile – heegeldatud lilledest põimitud skulptuurid kui mõttelised prossid.
Autor usub, et selline ebatraditsiooniline lähenemine tuntud-teatud käsitööliigile ärgitab vaatajatki kiikama raamidest väljapoole ning pakub inspiratsiooni ja innustab looma. FB kajastus SIIN
25.07–14.08 Külluseruum. Aet Reha, Katarina Naarits
Aet Reha ja Katarina Naarits soovivad publikut rõõmustada teostega, mida lihtsalt ei ole võimalik enam enda sees hoida.
“Loome rõivaid ja aksessuaare toredale julgele ennast väärtustavale inimesele, kes ei pea paljuks olla natuke erilisem kui keskmine kodanik tänavalt.
Seda kõike teeme me kasutades klassikalisi rätsepa-ja käsitöövõtteid, unustamata lisada endapoolset elukogemust, mis väljendub läbi meie käte.
Sellel näitusel pakume meeldetuletust, et iga meile antud päev on justkui külluseruum, mida on raske üle hinnata. Seega tähistagem seda lisaks sisemisele ilule ka killukese kauni ja kauakestva originaalloominguga oma ala meistritelt ning säragem!” FB kajastus SIIN
15.08–04.09 Lille ja rohuga. Ülle Saatmäe
Näitusel eksponeeritakse erinevatele tekstiilmaterjalidele loodud taimetrükis kangaid. Taimetrükk kui tehnika on edasiarendus rahvakunstis tuntud taimedega värvimisest. Kui värvimise juures on enamasti hinnatud ühtlane värvijaotus materjalil, siis taimetrüki eesmärk on vastupidine: otsekontaktis kangaga saavutatakse täpne või vähemtäpne taimekujutis erinevaid võtteid kasutades. Protsess on raskesti juhitav ja täis üllatusi. Taimede sisemine keemia on igal ajahetkel erinev, nii endalgi. Aluskangaina kasutab autor erinevaid looduslikke kiude ja nende segusid. Kuna fotokaamera on tema igapäevane kaaslane, on ta jäädvustanud ka kaadreid töö käigus ning jagab neid galeriiseinal. FB kajastus SIIN
05.09–25.09 S…st saia. Siire Vanaselja autorinäitus
„Tei õkva s..st saia“, ütles autori Lõuna-Eesti Koidu-vanaema alati, kui keegi oli osanud praktiliselt mitte millestki midagi kaunist, kestvat ja väärtuslikku luua. Taoline ütlemine oli igal juhul tunnustus ja kompliment tegija leidlikule loovusele ja käteosavusele.
Just nii – leidlikult, loovalt, materjali väärtustades ja väärindades, käsitöövõtteid ja mustreid põimides ongi sündinud kõik sellel näitusel näha olev. Kodutekstiilid, kaunistused, rõivad, ehted, skulptuurid ja tekstiilimaalid. Mõned üdini praktilised asjad, teised mitte nii väga, osad suuremõõtmelised, osad aga nii tillukesed, et vaatamiseks tuleb nina ligi pista…
Ja nina tasub ligi pista, et lugeda teose taustalugu ja saada aimu, miks, millest ja kuidas on ese valminud. Need saamise ja sünnilood on sama olulised kui teosed ise! Tänu neile saab sõna otseses mõttes näha töö sisse ja pealispinna alla ning jälgida taaskasutatud materjalide teekonda „s..st saiaks“. FB kajastus SIIN.
26.09–16.10 Kõik, mis torust tuleb. Heidi Solo, Margit Solo
“Liigeldes käsitöö ja disaini piirimail astume me kord sammu ühele või teisele poole. Oleme õed, kes teevad käsitööd ja tootedisaini vahel omapäi ja vahel ühiselt. Teeme kõike, mis parasjagu kõnetab. Ühel on teemaks hingele kodalukud ja teisel kangakudumine. Teame, et tuleks kaevuda ühte kindlasse valdkonda ja olla selles edukad. Ometi ei sea me endile kitsaid piire. Aga mis siis teha, kui mõtted uitavad erinevates suundades ja kõike tahaks enda jaoks läbi töötada? Nii näeb siin seda osa meie tegemistest, kus “torus” me oma mõtteteekondadel parasjagu asume.
Näiteks puukäsitöökonkursid on idee, mida oleme läbi aastate vedanud ühiselt. See konkurss on parasjagu kasvav trend noorte hulgas ja sobib ideaalselt meie tegemistega kokku. See on kui osa meist, kuigi kausside autorid on paljud teised toredad inimesed.” FB kajastus SIIN.
17.10–06.11 Rätist rätini. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool asub Viljandi maakonnas Olustvere alevikus. Kooli hallata on üks Baltikumi kõige täislikumalt säilinud mõiskompleks oma hoonete ja pargiga. Kool on kompleksi jõudumööda taastanud ning leidnud vanadele hoonetele taaskasutuse. Alates 2010. aastast õpetatakse koolis ka täiskasvanud õppijatele tekstiilkäsitööd tasemeõppes. Tekstiilkäsitöö on üks sellistest valdkondadest, mis oma olemuselt sobib kooli hallata olevasse mõisa.
Näituse eesmärk on tutvustada traditsioonilisi tekstiilkäsitöö võtteid, näidata valminud esemeid, et seeläbi propageerida vanu traditsioone tekstiilkäsitöös, nende õppimisvõimalusi, kuid ka tekstiilkäsitööd kui ettevõtlusvõimalust ja ühte elatusallikat.
Rätid on olnud olulisel kohal ajalooliselt nii eestlaste rõivaesemetena, aksessuaaridena kui ka kodutekstiilina. Näitusel “Rätist rätini” väljapanekus saab näha telgedel kootud suurrätte, masinkootud kolmnurkrätte, telgedel kootud aksessuaare, telgedel ja masinkootud ning kaunistatud käterätte, tikitud rätte jne. Et näituse pind on piiratud, on üks osa valmisesemetest esindatud piltidena, väljapanekus on ka pildid esemete valmistamisest. FB kajastus SIIN.
07.11–27.11 pärime!. Käsitööliidu aastateema Pealekasv näitus
Näituse keskmes on koolinoor oma otsingute, loomingu ja tunnetustega. Näitus tunnustab ja innustab käsitööga tegelevaid Eesti lapsi ja noori ning julgustab avastama isetegemise rõõmu. Näitus on plaanitud rändnäitusena ja sobib igasse kooli, noortekeskusesse või kogukonna kohtumispaika.
Näitus juhib tähelepanu teadmistele ja oskustele, mis väärivad pärandamist. Näitus julgustab õpilasi veelgi rohkem küsima pärimuse järele, seda uurima ja endale sobivaks seadma. FB kajastus SIIN.
28.11–18.12 Seitsme maa ja mere taga. Lembe Maria Sihvre, Aet Reha, Katarina Naarits
Muinasjutud algavad lausega- seitsme maa ja mere taga …
Mis asub seitsme maa ja mere taga? Põnevad maad, eksootiline loodus, kirevad linnud, teistmoodi inimesed, natuke naljakad mereelukad … Ja ennenägemata materjalid, siid ja samet, säravad värvid, kilgendavad kivikesed …
Juba meie esivanematel oli kombeks kasutada kõik need võõramaa merede tagant toodud imelised vahendid viimase jupini ära. Küll jõudsid siidiribakesed lahttaskute kandiks, karrajupike kaunistas tanutagust. Ega siis kallist võõramaa värki tohtinud raisku lasta! Ja kui väljamaa kallihinnaline kangatükike põlle või rätina aja ära elas, siis kuna augu kõrvalt oli ju terve, sai imeilus jupike uue elu kasvõi narututi või vardakoti rosetina.
Ja need kaunid kirstupõhjas tukkunud kangad! Aastaid hoolega hoitud, et ühel hääl päeval tuleks see pikisilmi oodatud suurepärane mõte- nüüd! Nüüd teeme just sellest jupist just selle asja! Tasus oodata!
Ja nagu muinasjutus, ei asu tegelane kunagi teele üksinda, siis on ka näitus Seitsme maa ja mere taga valminud koostöös. Erinevus rikastab – kes õmbles, kes tikkis ja kes kaunistas … Vahetevahel ka vastupidi. Ideid ja märksõnu põrgatades, kogemusi vahetades. Tulemus on teie ees …
Hääd vaatamist! FB kajastus SIIN.
19.12–08.01.24 pool-sajandi-vahetus. Katre Arula autorinäitus
Näitus toob vaatajani pool sajandit küpsenud loomingu ja kogemused. Peamiselt on eksponeeritud viie viimase aasta eredamad hetked, mis näitavad ilmekalt, kuhu autor on oma arengus tänaseks jõudnud. Näitus koosneb fotodest ja mudelitest mannekeenidel. Fotode autor on Liina Laurikainen. FB kajastus SIIN.