25/01/2019 - 11/02/2019
10:00 - 18:00
Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis saab külastada näitust AJASTU
25. jaanuarist kuni 11. veebruarini
E-L 10-18.
Galerii asub Pikk tn 22 Tallinn.
Näitus on TASUTA.
Vaata instagrammi kajastust
Käesoleval aastal täitub käsitööliidu loomisest 90 aastat, loe lähemalt:
EESTI KODUTÖÖSTUSE EDENDAMISE KESKSELTS
Seltsiliikumise õitseajal, jaanuaris 1929, võeti vastu otsus moodustada keskselts rahvuslike käsitöötraditsioonide edasikestmise toetuseks.
Peamiseks sihiks seati: “…kodukäsitöö edendamist, oskuste tõstmist, mõtte õhutamist ja selle kasulikkuse selgitamist laiematele kihtidele…”. Rõhutati ka heatasemelise töö vajalikkust, suunati tähelepanu kodukultuurile ja rahvarõivaste kandmisele – oma kihelkonna pärandi väärtustamisele.
Esimesse juhatusse valiti haridus- ja seltsitegelasi, tuntud käsitööõpetajaid ja kunstnikke. Johannes Kiivet (esimees), Anni Varma, Ebba Saral, Karl Maranik ja Otto Tammeraid.
Töö laabumiseks ja laiema kandepinna saavutamiseks peeti oluliseks tegevust kohtadel ja juba esimesel aastal avati keskseltsi osakonnad Pärnus, Viljandis, Paides, Tõrvas, Narvas ja Võrus ning nais- ja meeskäsitöö sektsioonid Tallinnas.
- aastal võeti keskselts vastu Põhjamaade Kodutööstuse Liidu liikmeks.
Eesti esindus võttis osa kõikidest Põhjamaade Liidu kongressidest ja näitustest. - aastal avati Tallinnas Kodutööstuse Muuseum. Sõjakeerises muuseumikogudest allesjäänu on hoiul Eesti Rahva Muuseumi fondides.
- aastal hakkas ilmuma keskseltsi häälekandja: tarbekunsti ja kodukultuuri ajakiri “Kodutööstus”.
Esimese kümne aasta tegevus oli tulemuslik – peeti kursuseid, kõnekoosolekuid, süveneti kitsamatesse erialadesse ja õpetati välja instruktoreid, korraldati näitusi ja võistluseid, anti välja kirjandust. Eriline tähelepanu oli rahvarõivastel ja oma kihelkonna pärandi austamisel. Rahvusliku käsitöö reklaamimiseks trükiti reklaamplakateid, ettevõtmisi tutvustati ajalehtedes ja kuukirjades.
Aruannetes kinnitatakse eriti sujuvat koostööd ja tööalaseid kontakte naiskutsekoolide ja o/ü Kodukäsitööga. Hinnatakse toodete lähedust rahvaloomingule ja koostööd muuseumiga.
Alates 1932 aastast toetatakse liikumist “Noorteringid üle maa”. Koostatakse ja trükitakse tegevuskavasid, korraldatakse võistlusi ja jagatakse auhindu.
Keskseltsi laiapõhjaline tegevus oli tugev vundament edaspidisele pealisehitusele ja aitas hoida traditsioone ka rasketel aegadel.
Okupatsiooniajal lõpetas selts oma tegevuse nagu enamik Eesti Vabariigi ajal edukalt tegutsenud keskseltse.
o/ü KODUKÄSITÖÖ
asutati 1927.aastal käsitöö edendamiseks, organiseerimiseks ja selle kaudu tööpuuduse vastu võitlemiseks.
Osaühisuse asutajad olid Eesti Naisorganisatsioonide Liidu juhatuse liige Klaara Holst, R. Reite naiskutsekooli õpetaja M. Sõerd, Kaubandus-tööstusministeeriumi esindaja Karl Maranik ja Riigi Kunsttööstuskooli direktor Voldemar Päts.
Juba esimesel aastal valmistas osaühistule tooteid ligi 200 käsitöölist. Toodangust realiseeriti üle poole välisturistidele või saadeti välismaale.
1927.aastal muutus osaühisuse tegevus kiiresti laiemaks, ühineti samasihilise ettevõttega — osaühisus „Meie Koduga” ja omandati kõik tema kaubad, inventar ja mustrite kogu. Haridusministeeriumi toetusel olid osaühisuse teenistuses nn. eestöölised-instruktorid, kelle ülesandeks oli töölisi välja õpetada. Tegevuse tutvustamiseks trükiti brošüür “Asugem kodukäsitöö valmistamisele”.
1927.aastal tutvustati käsitööd Berliini messil ja saadi suur kuldauraha.
Rohkete näituste korraldamine nii Eestis kui välismaal ja muu suurejooneline kodukäsitöö propaganda sai võimalikuks Kaubandus-tööstusministeeriumi toel.
Erinevate käsitöövaldkondade tutvustamiseks anti välja eesti-ja inglisekeelset kataloogi töödest, millele loodeti turgu nii Eestis kui mujal maailmas.
Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi esimesest organiseerimise protokollist loeme, et …. ”o/ü Kodukäsitöö tegevus oli üheks oluliseks tõukeks ideelise asutuse Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi ellukutsumisel”.
OÜ KODUKÄSITÖÖ
Kohe pärast Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi taastamist 1992.aastal tekkis vajadus käsitöötoodangu realiseerimiseks. Kõrvuti käsitöölaatade korraldamisega hakati otsima püsivat müügipinda Tallinnas. Tollastes tingimustes osutus see äärmiselt keeruliseks. Puudusid oskused ja tollel ajal väga vajalikud tutvused.
1994.aastal registreeriti osaühing Kodukäsitöö. Õnneks oli kunagi keskseltsiga koostööd teinud osaühistu nimi veel saadaval. Esimene väike harjutuspind käsitöömüügi korraldamiseks oli Kullasepa tänaval, kus imeväikest ruumi jagati teatripiletite müügiga.
Üldjoontes käiakse sama rada kunagise nimekaimuga – valmistatakse rahvarõivaid, toodetakse rahvuslikke kampsuneid, kindaid, sokke. Kauplustes on saadaval tooted rohkem kui 300-lt käsitöömeistrilt kõigist Eestimaa paikadest.
EESTI RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ LIIT
1992.aastal taastati Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts (2004. aastast Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit) ja tegutsemise aluseks võeti 1929.aastal kinnitatud põhikiri. Valiti juhatus, kuhu kuulusid Eevi Astel, Silvi Allimann, Ingrid Baumeister, Juhan Kajandu, Vaike Kotkas, Anu Raud ja Liivi Soova.
Maakondade käsitööühendustest ühinesid keskseltsiga esimesena Haapsalu (Silvi Saarlo), Saaremaa (Jane Mägi) ja Tartu (Tiina Konsen).
Tänaseks on käsitööliidul liikmed kõikides maakondades. Koostööpartnerid on suuremad muuseumid, käsitööd õpetavad koolid ja käsitöövaldkonna alaliidud. MTÜ Rahvarõivas on oma tegevuse edasiviimiseks saanud riikliku rahastuse. Paikkondade käsitööettevõtluse toetuseks korraldame iga-aastast ettevõtluspäeva ja jagame aastaauhinda.
Koolituskeskuse poolt pakutavad kursused ja riiklikult rahastatav mentorprogramm on olulised käsitöötraditsioonide edasikestmiseks.
Alates 2005.aastast tegutseb Eesti Käsitöö Majas rahvakunstigalerii, kus näitused vahetuvad kolme nädala järgi.
Traditsioonilised ettevõtmised:
Mardilaat Saku Suurhallis alates aastast 1997. (Esimesed kümme aastat Tallinna Lauluväljakul).
Keskaja päevad Tallinna vanalinnas alates aastast 2000.
Konkursid uute toodete saamiseks ja erinevate käsitöövaldkondade propageerimiseks aastast 2003. Võidutööde tutvustamiseks anname välja katalooge.
Meil on auliikmed, teenetemärgid, Pärandihoidja aastaauhind ja mitmed tunnustused erinevatele sündmustele.
Kõrgetasemeliste käsitöötoodete esiletõstmiseks anname välja märki Tunnustatud Eesti Käsitöö.
Aastast 1998 ilmub kaks korda aastas infoleht Teataja.
Oleme Vabaharidusliidu, Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni EVEA liikmed.
Kuulume Euroopa ja Põhjamaade Rahvakunsti ja Käsitöö Liitu.
Allikas: Liivi Soova